Mina ja poiste kambaga kavatsesime minna Tiidu Hauale, sest ta sai surma krossikaavariis. Kohe kui me sinna jõudsime hakkas Markus (Tiidust) nutma. Muidugi oleks ka mina hakkanud nutma. Tiit oli Markuse suur vend. ''Tead, ma lähen ära'' Ütles Markus ja hakkas kodu poole kõmpima ''Sa ei saa nii pimedas üksi minna'', aga Markus ei teinud välja ja kõndis edasi.
Viie minuti pärast helises mu telefon. Number oli suht kahtlane ''5845785, kes see on''. Ma võtsin vastu ''Simo, ega Markus teiega pole ?.''. Mis asja. ''Kas Markus kodus polegi. Ta hakkas üksi koju minema. Rohkem ma ei tea''. Me kavatsesime Markuse jälgi minna. ''Kell 1 öösel peaks Markus magama juba''. Siis ütles Jaagup ''Vaadake Markuse jälgedes on verd''. ''Kus ?. Ongi, kiirustame, et jõuda õigeks ajaks''. Meie grupp hakkas jooksma
Jälgede lõpus ''Jäljed lõppesid, aga veri mitte''. Nüüd kui jäljed otsa said hakkasime vere mõõda minema, sest muud valikut polnud. Veri viitas järve peale ''Järv'' karjus Janek ootamatult. Me jooksime sinna ja nägime mingit inimest vees ''Laste peibutis'' ütles Janek, aga ma ei hoolinud külmast ja hüppasin järve ''Kutid, see on Markus. Ta on ka surnud''. Ja siis tõmmati mind alla ''Ma ei saa hingata'' mind viidi ühte koopasse kus jagus õhku ''Markus, sa olid ju vees''. ''Ha-ha, järjekordne nali. Ei tea miks ma siin siis olen''. Ma ujusin kiiresti välja ja kutsusin kutid ka sisse ''Markus, sa oled elus !!!'' Karjusid kõik just kui ühest suust.
Aga, kui ma järsku öösel üles ärkasin sain aru, et see oli uni
No comments:
Post a Comment