Fallen in love 8.osa

On hommik. Ärkan oma kodus, omas voodis ning ei mäleta eilsest õhtust suurt midagi. ,,kes mu koju tõi?'' küsin emalt kööki jõudes.

,,ma ei tea, sa magasid juba oma voodis kui ma õhtul poest tulin. Isa ei teadnud ka midagi.

,,olgu. Ma panen end kiiresti riidesse ja lähen jooksuga kooli.''

Jõuan kooli kui kell heliseb tundi. Vaatan tunniplaani stendilt ja jooksen kiiresti klassi. Uksest sisse jõudes, otsin silmadega Damenit aga teda pole kuskil ning istun Maria kõrvale. ,,tsau!'' vastab ta siis mulle rõõmsalt. Nägu päikest täis. Mina olen ainuke klassis, kes on täna kurb. Kus mu Romeo on?

,,Kus Damen on?'' küsin ma temalt nagu tema teaks.

,,miks ta sulle nii tähtis on, vaata ikka popimaid poisse! Ta on nii laisk, ta ei viitsi õppidagi ja tal on ülepeakaela õppevõlgasid.''

,,kuule lõpeta ära, ma meeldin talle ja me armastame üksteist!''

,,jah ja talle meeldib ka Kerli!''

,,see pole tõsi!'' nähvan talle ,,ta ei peta mind enam iial.''

,,on kui sa vaid näeksid, kuidas ta vaatab talle silma.'' kaagutab ta.

,,kle jää õige tunnikeseks vait!'' kirjutan talle suurelt ja punaselt ta vihikusse.

Tund lõpeb ja ma lähen koridori ning helistan talle. kutsub ja kutsub ning ei midagi, keegi ei võta vastu ,,kus sa oled, Damen?'' nuuksun ma. Võtan sammud klassijuhataja poole, koputan uksele ja astun sisse ,,tere! kas võib tulla?''

,,Oi!'' ütleb klassijuss imestunult ,,Catherine, millega saan sulle abiks olla?''

,,Kas mul mingeid õppevõlgasid on?'' küsin ma julgelt.

,,ei ole! Sa Kätu oled väga hoolas ja abivalmis õppimise suhtes olnud.''

,,Kas poisil nimega Damen Andrew Rae õppevõlgasid on?''

,,mh kohe vaatan.'' ta uurib pingsalt arvutiekraani, otsides vist poisi nime.

,,ma käin temaga tihti läbi, võin teda aidata.''

,,Damenil on 15 õppevõlga ja ta on väga kriitilises seisundis, kui ta oma asju õigel ajal ära ei tee, võib ta koolist välja lennata.''

Ma jään imestunult arvutiekraani jälgima, kõigi nende iksidega, mis tal sinna kogunenud on. Väljun klassijuhataja ruumist ja proovin talle veel kord helistada. Lähen teisele korrusele, sest koguaeg pole karderoobis levi millegi pärast.Mobiil on ainult on kutsuva hääletooniga. Võibolla on haigeks jäänud ja magab, sest eile oli väljas päris jahe.

Tunnid lõpevad ja torman uksest välja nagu tuulispask kui Maria jookseb mulle järgi koos Richardiga. ,,kuhu sa lähed Catherine?''

,,ma pean kiiresti koju minema.'' valetan talle.

,,ära aja, sa lähed Dameni juurde, on mul õigus?''

Annan alla ,,ahh...jah...ja mis siis on?''

,,tule koos meiega, lähme Richardi juurde.'' käib Maria mulle peale.

,,jooma kindlasti, mis muud.''

,,ei lihtsalt Richard teeb meile välja.''

,,ei tea mille puhul küll?!'' turtsun ma endamisi. ,,palgapäev sel mõlakal või?''

Lähen koos nendega marsruudi peale ja sõidame kõige mõtetusse kohta metsas. Astume marsruudi pealt maha ning läheme poodi, mis asub ta maja kõrval peaaegu. Metsa on nii palju, et võib ära eksida. nii, et metsa joosta pole eriti mõttekas. Poest võtame suure Big size kartulikrõpsud, viinerid (ei tea milleks, vb ema tal tahtis, et pojakene käiks enne koju tulekut poest läbi) neli jäätist ja siis suundusime alkohoolsete jookide riiuli juurde.  ,,Te lubasite, et mingit joomist ei tule?!'' vaatan Mariale ja Richardile otsa, nemad ainult mõlemad irvitavad.

,,Valetasime sulle!'' naeratab Richard suunurgast.

,,kurat! Ma lähen koju ja mind ei huvita teie arvamus.'' karjun Richardile näkku.

,,kuhu su Dameeen nüüd jäi?'' norib Maria mu kallal ,,kindlasti kepib oma Kerlit kuskil!'' naerab Maria rõvedalt.

,,rhh!'' urisen ma nagu damen aga tal tuleb see paremini välja kui minul. ,,Mine perse, tead otseses mõttes!''

,,Ah Catherine, unusta ta ära!''

,,Olgu siis!'' suunan käe siidri pudeli järele. ,,Võtan endale selle, olgu sa neetud õnnelik.'' 

Damen

Ma tunnen, et midagi kahtlast on teoksil. Catherine võib olla ohus. Ma olin hommikul valmis kooli minema aga mulle helistati kahtlalt numbrilt. Ma võtsin vastu aga keegi ei vastanud ja ma otsustasin kooli ikkagist minna. Catherine ootas mind. Ma jooksin läbi pargi, et kiiremini kohale jõuda ja trolli peale minna. Kuid siis ilmus mu teele mingi hunt. Ta ei lasknud mind edasi. ,,lase mind läbi!'' karjusin ma hundile.

,,Ma tahan sind!'' ütles hunt siis.

,,kes sa oled?''

,,eh sa tead mind, sest ma armastan sind, Damen!''

Ma olin seda häält kuskil kuulnud, sest see oli nii tuttav ,,Vasta mulle! Kes sa oled?''

Hunt naeris laginal mulle otsa vaadates ,,noh muutu kah nüüd!''

,,kust sa üldse tead, et ma ka libahunt olen?''

,,tean, sest mina olin see kes sind hammustas.''

,,mida?'' olin ma äkki ehmunud.

,,jah ma hammustasin sind, et sa hakkaksid mind armastama, sest sa meeldisid mulle!''

,,näita end!'' karjun ma hundile.

Siis muutub hunt ilusaks ja armsaks neiuks, keda Catherine ülekõige vihkab. ,,Kerli!'' kohkun ma äkki.

,,mina jah, Damen!'' ta astub mulle paar sammu mulle lähemale.

,,Mida see kõik tähendab, Kerli?''

Ta viskab mu rohu peale pikali, siis viskab ennast mu kõrvale ja ma ronin talle peale aga ma ei saa talle vastu panna kuigi tahaksin väga, sest ma armastan Catherini rohkem kui teda. Kuulen läbi oma mõtete Catherine häält. ,,Midagi halba on juhtumas, Damen! Ma kardan!''

Samal ajal kui mu käed on keskendunud Kerli lahti riietamisel, kuulen ma tema veel kellegi mõtteid.  ,,Kui saan ta omale siis tapan ma Catherine!'' see õel hääl kuulub Kerlile.

,,Kerli!'' ütlen ma vaikselt kui nende mõlemad mõtted hakkavad mu peas aina korduma. Kattan oma kõrvad kätega kinni. ,,Kui saan ta omale.'' ,,Damen ma kardan!'' ,,siis ma tapan Catherine!''

,,Rhaa aitab!'' karjun ma ning need lõpetavad mu peas kajamise ning laabuvad. Tõusen püsti ja hakkan minema kõndima ,,Damen!'' karjub Kerli mind vihaselt.

Vaatan kõõritades silmanurgast tagasi ,,ma tean, mis sa kavatsed teha Kerli aga sul ei õnnestu see kunagi, sest ma kaitsen Cathyt.'' Naeratan ja jooksen Cathy lõhna järgi teda otsima. 

Kerli vastab mulle mõttetes vihaselt ,,Sa ei kaitse teda alati!''

Miks Catherine on nii kaugele läinud, sügavasse metsa. võtan taskust mobiili ning vaatan, et temalt on kaks vastamata kõnet. Proovin talle helistada aga mobiil on välja lülitatud. Panen mobiili tasku ning pistan kiiremini jooku, et muutuda libahundiks. Mõne aja pärast jooksen juba käppadel. Varsti paistab metsas mingi maja valgus ja tunnen, et Catherine on seal. Jooksen majale lähemale ja võtan hoogu, et puuoksale hüppata. Vaatan aknasse, kus paistab Catherine, Maria ja Richard. ,,Catherine!'' hüüan ma teda, nagu kuuleks ta mind. Richard tikub mu Catherinele ligi, ning Cathy ei hakka vastu kah. ,,Rhhh! Ma annan veel sellele mehele õpetust!'' Näen, et Maria jäetakse üksinda alla jjja Catherine ning Richard lähevad trepist üles. ,,nüüd mulle aitab! Ma ei lase tal sind käppida, sa oled minu oma!'' Hüppan puu otsast maha ja torman libahundi kujul ta uksest sisse nii hullusti, et uks kukub eest ära. 

Fallen in love 7.osa

Lõpetame suudluse kui Damen sosistab mulle vaikselt ,,aitäh sulle!'' ning lükkab mind diivanile pikali ja ronib mulle peale. Ta silitab mu pealage ja suudleb mind. Järsku ronivad ta käed mu pluusi alla ning mööda mu selga üles. Vaikselt mind suudeldes hakkab ta tagant rinnahoidjat lahti tegema.

,,Damen! Mida sa teed?'' tõusen istukile ja vaatan talle arusaamatult otsa.

,,ma..ma tahan sind, Catherine!'' tõmbudes minust eemale, sosistab ta mulle vaikselt ,,Kas sa kardad?''

,,ma ei tea!'' raputan pead. ,,ma pole veel valmis.''

Damen tõuseb kurvastades diivanilt püsti ,,olgu peale.'' lausub ta ja kaob oma tuppa. 

Istun natukene ja mõtlen. Kas see oli minust õige? Võibolla ma oleksin pidanud laskma sel juhtuda. Tõusen ja astun hiilides tema tuppa ,,Damen?''

,,mis sa tahad veel?'' pomiseb ta endamisi ,,Sa võiksid nüüd hakkata astuma.''

,,Anna andeks! Katsu mind ka mõista, palun.'' võttes ühe käega ta õlast, nagu lohutamiseks.

Ta keerab ümber ja võtab mu piha ümbert kinni, et mind sülle tõmmata. ,,ma saan sinust aru, kallis.''

,,millal sa mind oma vanematele tutvustad?''

,,siis kui nad koju tulevad aga ma pole neile sinust rääkinud.''

,,miks siis?''

,,ei tea, eriti ei julge.''

,,mh!'' tõusen ta rüpest püsti ,,lähme jalutama kui sul selle vastu midagi ei ole.''

Tõmban teda toolilt püsti. Mul on tekkinud tunne, et ma lõpuks armastan kedagi tõeliselt. Ta suudlused on alati olnud nii ausad ja kindlad ning mul pole mingisugustki ohtu temaga, sest mul on Romeo kes päästab mind igast ohust. 

Hakkame just uksest välja minema kui tema vanemad tulevad meil trepi peal vastu ,,Damen! Kes see ilus neiu on?''

Köhatan hääle puhtaks ja vastan meeldivalt ,,Minu nimi on Catherine Reyes. Ma käin Dameniga ühes ja samas klassis.''

,,kui tore.'' miilustab ta ema ,,te kaks sobite nii hästi kokku.''

Ta ema on nii lahke ja armas pruunide lokikestega ning lühikest kasvu, natuke tüse naine. Isa on nagu vene päritoluga, pikka kasvu mees nagu mu isagi. Mul tekib tunne, et ma olen neid kuskil näinud. See oli vist ühes unenäos.

,,ah mul ükskõik!'' sõnab damen ükskõikselt.

,,aga on ju nii, kas pole?''

,,Lõpeta ära ema!'' segab ta emale vahele ja saadab talle kurja pilgu.

,,olgu peale aga kas te süüa ei taha midagi?''

.,,aitäh pakkumast aga me lähme Dameniga öismäe tiigi äärde jalutama.''

,,eks te minge.'' ema teeb oma pojale silma aga Damen ainult pööritab ainult silmi ja hakkab trepist alla minema. ,,Nägemist!'' ütleb ta ema malbelt.

Välja astudes ahhetab ta siis ,,noh kuidas oli?''

,,Vanemad sul v? Vapustavad! Ema on sul nii tore!'' end kallistades ,,aga Damen?''

,,nuh?''

,,Sul venda polegi või?''

,,ei aga kas peaks olema?!'' ta keerab end ringi ja jääb mind vaatama.

,,ma nägin su ema ja isa unes ning neil sündis väike laps.''

Ta hakkab naerma ,,eh, võibolla nägid mind.''

,,ei tea aga eks näis.''

Kõnnime vaikselt mööda tänavat kui kooli ja lasteaia vahelt paistab suur tiik, tiigi ümber kõnnivad inimesed ning vesi suliseb purskaevus, milles vesi aina tõuseb kõrgemale ning siis jälle vesi langeb. See vaade on siin öismäel nii ilus ja romantiline. Kuskil mujal pole sellist asja. Tuleks kasvõi ise siia kanti elama. Istun ta kõrvale pingile ja imetleme teineteise kaisus seda imelist vaadet. Toetades oma pea ta rinnal ja kuulates tema kiirenenud südametukseid, mille saatel vajun unne.

,,Tead Cathy! ma armastan sind igapäevaga üha enam!'' sosistab ta mulle vaikselt.

Damen

Kell on palju ning me peame homme veel kooli jõudma. On pime ja kedagi pole tiigi ääres. Taganen ja muutun libahundiks. Tõmban ta endale selga ja väike reis mustamäele võib alata. Kõnnime mööda Harku järve ning läbi metsa kui mustamäe korterelamud paistavad. Otsin üles selle õige maja, mis kuulub talle ja hüüpan hiirvaikselt rõdule. Avan rõduukse ning kannan ta tuppa, voodisse. Tagasi muutudes, kohendan vaikselt ta tekki ning väljun rõduukse kaudu, sulgedes selle enda järelt. Nüüd on vaja ainult ise tagasi koju jõuda. Lasen alt emale kella, sest ma ei saa sisse unustasin oma võtmed teise jope taskusse. ,,jaa! kes on?'' küsib ema enne kui raudukse minu jaoks avab. 

,,mina sinu poeg loomulikult!'' vastan ma talle loomulikult.

Kestab piiks ja astun sisse. Ukse taha jõudes, küsib ema vaadates mu taha ,,kus Catherine on?''

,,ta läks koju, kuhu ta pidanuks tulema siis?! Mulle ööseks kaissu?''

,,no sa oled juba sellises vanuses ka, et võid oma tüdruksõpru ööseks kutsuda.''

,,no kuule kui palju mul peab sinu meelest neid tüdruksõpru olema?'' 

,,no mitu äkki.'' 

,,Catherine on mulle see ainus ja õige, vabandust kui sul on sellega probleem.''

,,ei ole aga ma tahan sulle midagi rääkida, midagi tähtsat.''

,,mida siis?'' kuulan ma huviga.

,,sa saad omale venna kui sul midagi selle vastu pole.''

Mul jääb suu lahti ,,ahh misasja?''

Catherine nägigi seda unes, ta nägi tulevikku. Ma saan endale õige pea venna ja ma olen selle uhke, võibolla.

Fallen in love 6.osa

Tõusen hommikul vara, et Dameniga kokku saada. Panen end riidesse kui uksekell heliseb. ,,Ema tee uks lahti, palun!'' hüüan emale aga ema ei vasta. Panen püksid jalga ja pluusi selga ning lähen jooksuga ust avama. Ema on juba läinud kuhugi. Tööle vist. Avan ukse ja mu ukse taga on Rainer. 

,,mis sa tahad?'' küsin vastikult ,,kuidas sa mu elamise üles leidsid?''

,,mh kaunitar, see pole nii raske!'' ta tõmbab mind enda kaissu ja hoiab tugevasti kinni. ,,noh! Kuidas eilne päev möödus Dameniga?'' tal oli kaval irve näos.

Tõmbun ta haardest lahti ja taganen ,,sa oled mu järel nuhinud!'' 

,,miks sa ei armasta mind vaid armastad sellist tapjat?'' 

,,Rainer sa ei armasta mind. Koolis sa ainult vahtisid mind ja ma arvasin, et oled kiiksuga või midagi!''

Rainer ainult muigab selle peale ,,ma ei uskunud, et sa mind nii maha teed!'' ta turtsatab ,,kiiksuga!''

,,Anna andeks, Rainer. Ma lihtsalt ei saanud sinust aru.'' raputan vaikselt pead ,,sa isegi ei kallistanud mind lõpetamisel, Miks? Samal ajal kui Gregor tuli mind kallistama siis sa lihtsalt tõmbasid oma emaga minema.''

,,ma teen selle kohe tasa siis!'' Ta tuleb mulle lähemale ja proovib mind kallistada, ta võtab minult ümbert kinni ja surub enda vastu. Kelmikad sädemed ta silmis tulevad mulle aina lähemale aga ma rabenen ta käest lahti. ,,Anna andeks aga ma ei saa!''

Ta silmis süttib viha ja tuleb mulle kallale nii kiiresti, et ma lendan vastu seina. ,,Ma ei jäta seda nii!''

Siis läheneb Raineri tagant must libahunt ja uriseb, paljastades oma valged kihvad ,,Tule ta juurest eemale!''

,,oi terekest, jõudsid ka kohale.'' ta keerab end vaikselt ümber. ,,kaua sul siia jõudmine võtab?''

,,mitte liiga kaua!''

,,ma tean kus sa elad nüüd!'' ta taganeb ukse juurde ,,sinuga ma veel kohtun ja siis me veel räägime.'' ta vaatab Damenit ja kaob uksest välja. Damen muutub tagasi ja paneb ukse pauguga kinni ning põõrab minu poole. ,,nii ja mis see kõik tähendas?''

Vaatan talle kurvalt otsa, ise maas lebades. ,,mh!'' proovin püsti tõusta aga ei suuda. Käsi on valus.

Ta ohkab ja tuleb mu juurde ,,sa said viga?''

Vaatan oma verist käsivart. ,,palun vabandust!''

Naeratab suunurgast ,,sa vabandad mu ees, et veritsed?''

,,paistab nii jah.''

,,See on lihtsalt veri, Cathy! Pole hullu!'' võtab enda seljast särgi ja mähib sellega mu käsivart ning võtab mu seejärel sülle. 

,,lase mind maha, ma olen raske!''

Naeratab ,,üldsegi pole raske, kerge nagu sulg.''

,,narrid mind või?''

,,ei aga see on nii!'' lausub ta, muheledes.

,,kuhu me läheme?'' küsin, talle silma vaadates.

,,minu juurde.'' vastab ta siis.

,,öismäele?'' küsin.

,,jah, oled luuramas käinud mind?'' vaatab mind kavalalt.

,,ei aga olen mõelnud tulla ja su korter üles otsida. Ilmun su ukse taha kui sa koolist puudud.''

,,aga mis peatuses sa seal elad?''

,,karikakras või kullerkupus, ah ma ei tea, mis peatused seal on!'' pööritab silmi.

,,sa ei tea mis peatuses sa elad?!''

,,no ega sa ise ka ei teaks ju kui sa seal elaksid.''

,,teaksin küll!'' vaatan talle kurjalt otsa.

,,noh ütle siis kui kirjas on majal öismäe tee?'' uhkustavalt.

,,aga mis maja number on?''

,,vot ei ütle! Kuigi ma ei tea isegi, mis selle number on.''

Naeratan ,,küll sa oled totu! Aga ära sa ei eksi?''

,,Ei! Kas peaksin?''

,,no muidugi kui sa ei tea.''

,,ah ei eksi ma midagi!'' lööb käega. ,,pole kunagi seal eksinud.''

,,Kas sa tead, Damen öismäel sellist suurt tiiki?''

Vaatab suurte silmadega otsa ,,mis suurt tiiki?''

,,sa siis ei teagi.''

,,ei aga näitad mulle pärast.''

,,olgu! Aga kus me oleme praegu?'' vaatan ümberringi, üle tee paistab Mustamäe Magistral.

,,ah ma ei tea, kus see öismäe trollipeatus on?'' hakkab edasi-tagasi sammuma.

,,mustamäelt ei lähe ühtegi trolli öismäele.''

,,misasja!'' imestunult. ,,Vot! Mustamäe on koht, kus ma võin ära eksida!''

,,oeh Damen, sa oled mul nii naljakas ja armas.''

Mõne tunni pärast oleme öismäel. Jalutame tema majani ning see on nii lähedal ja oleme varsti ta korteri ukse ees. Ta hakkab oma taskutest võtit otsima. ,,kus see võti nüüd on, noh!''

,,Võta rahulikult, Damen!'' panen käe talle õlale, ta rahustamiseks.

Damen leiab seejärel oma võtme üles ja lähme koridori ,,kui kaugel see on?'' küsin ma väsinuna.

,,2.korrusel!'' 

,,oh veab, ma elan 5.korrusel ja ülesronimisega on igavene tegu.''

,,ära hädalda, endal noored jalad!''

Astun ta korterisse ja imestan kui puhas tal siin kõik on, kõik läigib. ,,paistab, et su ema hoiab kõvasti puhtust.''

,,jah me ikka igapäev kraamime natukene.''

Ma istun köögis laua taha ja Damen avab sügavkülmiku ning otsib sealt midagi, küsides siis minult ,,jäätist tahad?''

,,ja ikka, palun!''

,,mh! Viisakas ja puha.''

,,ma tahan su emale endast ikka head muljet jätta.'' Ta võtab külmust kaks jäätist ja läheme nendega elutuppa. Ta võtab minu ja enda jäätiselt paberi ümbert ning viib need kööki ja kolistab midagi kapi kallal jälle. Lõpuks ilmub Damen köögist, käes šampuse pudel ,,soovid?''.

,,kas sa jood tihti?''

,,mismõttes?'' naeratab ,,ei üldse mitte aga täna võtame me mõlema auks, kui ilusa ja armsa tüdrukuga ma olen kohtunud.''

Ta valab klaasid täis ja kõksab mu klaasiga kokku. ,,meie kohtumise auks, et leidsin sellise armsa ja minust hooliva tüdruku!''

,,aitäh sulle Damen, et sa oled minuga nõus koos elama, sest ma armastan sind ja ma ei taha kedagi teist, ainult sind!''

,,Parem räägi, mis sul selle ühe klassiõega on, kellega sa räägid iga vahetund?''

,,Maria või?''

,,jah tema vist jah!''

,,Me oleme alates gümnaasiumist sõbrannad olnud aga ta kolis teise linna kui me 3.klassis olime ja ta lahkus koolist.''

,,Mis ma ikka uurin, teil omavahelised jutud, mis mind hoopiski ei huvita.''

,,sellepärast sa minuga vahetunnis ei räägigi või, sest ma olen koguaeg temaga?''

,,jah, just. Ma ei taha teid segada.''

,,aga sa tunned siis üksikult ju?'' libistan käega üle tema näo, vaadates kui ilusad silmad tal on.

,,mh mul oled ju sina, keda ma saan iga tund kooli näha ja vabal ajal ka veel.''

Vaadates ikka talle silma, sosistan ma talle vaikselt ,,kas keegi on sulle öelnud kui ilusad silmad sul on?''

,,ei ole, sa oled esimene.''

,,su silmad on nii tumepruunid, et iga hetk võid mind nahka pista.'' annan talle väikse suudluse ,,Tead, mis sinu juures kõige enam võlus?''

,,no ja mis?'' vaatab mind küsivalt ja vastust oodates.

,,mh su silmad!'' vaatan ja suudlen teda aga nüüd palju pikemalt.

Fallen in love 5.osa

,,Catherine, tunnista mulle palun üht asja!''
,,mida?'' vaatan talle näotult otsa.
,,noh see mis juhtus sinu ja Raineri vahel. Kas sa armastad teda?'' võtab õrnalt mu käe pihku.
,,Mis meie vahel juhtus? Mitte midagi! Ta on juba minevik.''
,,Miks sa ei öelnud mulle, et sul on olnud enne mind ka keegi?''
,,ma ei tea.'' raputan läbi nutu pead. ,,ma olin sinusse liiga armunud.''
,,see pole ju ainuke põhjus ega ju?'' vaatab mulle silma. ,,palun! Räägi mulle tõtt.''
,,ta oli mu klassivend....ta paistis väga imelik ja ma eirasin teda aga ma tundsin, et ta armastab mind aga ma ei tunnistanud seda endale. Ma kartsin, et kui armastan teda siis mind varsti pole enam. Need kutid kellega ta läbi käis, tundusid väga kahtlased ja läksin teise kooli lootmas, et leian siit parema poisi, kes hoolib minust ja on nõus oma tundeid välja näitama ega käi mingite ohtlikke sõpradega.''
Ta võttis mu endale kaissu. Tundsin siis kui soe ja kuum ta tegelikult oli. ,,Ma luban, et ei luba tal sind tappa!''
,,aitäh!'' ütlesin ma läbi nuuksatuste.
,,võta heaks!'' naeratas ja kadus.
,,aga Damen...!'' ta oli juba vist kaugel ja me ei jõudnudki selleni. Ma oleksin südamest soovinud temaga aina rohkem aega koos veetma. Ma ei jõudnud ka küsida, kuidas ta selliseks suureks ja hirmuäratavaks sai.

Järgmine päev oli koolipäev ja ma panin end juba varakult riidesse, et näha Damenit. Tunnis ma nägin niigi teda koguaeg aga ma tahtsin, et keegi meid ei segaks ja oleksime koos. Ainult meie kahekesi. Ma ei tea, mis kell ta tuleb aga see on ootamist väärt. Olin koolis juba kella seitsmest aga tunnid hakkavad meil kella kaheksast. Ootasin, ootasin aga mitte kedagi. Varsti oli kell juba nii palju, et kell helises tundi ja ikka Damenist polnud haisugi. Siis tuli Maria mu kõrvale istuma ja küsis arglikult ,,keda sa ootad?''
,,ma..eeh....ootan...sind ootasin..tsau!''
,,eh tsau! Juba hommikul imelik.''
,,mnjah. Ma jäin siin mõttesse.''
,,olgu. Kas tundi tuled?''
,,ja.'' tõusin püsti, haarasin oma koti ja saatsin ukse poole kurva pilgu ning kõndisin klassi poole, kus meil tund hakkas.
Ma esimesel päeval istusin Dameni kõrval aga nüüd ma mõtlesin istuda Maria kõrvale. Kerlit ka polnud veel tundi tulnud. Siis kui lõpetasin mõtlemise Kerlist siis juba ta astus uksest sisse vabandades, et tundi hilines.
Kui hundist räägid nii hunti näed nagu vanasõna ütleb. Heitis mulle uhkustava pilgu ja istus teise pinki oma sõbranna kõrvale. Dameni pink jäi tühjaks.
,,pst!'' sosistas äkki Maria ,,Mis sul selle Kerliga on?''
,,ta lihtsalt ei meeldi mulle.''
,,kas sellepärast, et ta istus enne sinu tulekut Dameni kõrvale?''
,,kust sa seda tead juba, sind polnud kooliski?''
,,Richard rääkis, et kui sa klassi tulid istus Kerli Dameni kõrval ja sa põgenesid koolist seda nähes aga Damen jooksis sulle järgi. Miks sa sellepärast siis koolist puudusid kolm nädalat?''
,,ma ei tea mis mul hakkas!'' raputan pead.
,,armukade!'' Richard kõrvalpingis itsitades.
,,jää vait!'' sosistan ja küsin Marialt üht tähtsat asja ,,Kui mind ei olnud, kas Damen käis koolis?''
,,ei teda polnud.'' sosistas Richard. ,,teda polnud ükski nädal ja vaat tänagi puudub, raibe.''
Imelik kui ma koolis olen, pole teda. Oleks võinud täna ka koos minuga kooli tulla. Popipäev vist tal.
Kui vahetunnikell heliseb siis siseneb Damen uksest.
Õpetaja vaatab mornilt Damenile otsa ,,Nii miks me hilineme Damen Andrew Rae?''
,,ma magasin sisse!''
,,päris hea magamine siis.''
,,aitäh!''
Õpetaja otsis midagi oma paberite seast. Damen vaatas mind üksisilmi kuidas ma oma vihiku ja õpiku kotti korjasin. Klassist kõndisin rahulikult aegaviites välja, et oodata teda järgi.
Damen tuli mõne aja pärast klassist välja, uurides mingit valget lehte.
,,Damen!''
Ta pilk kandus kohe valgelt lehelt minule. ,,Catherine!'' tuli mulle lähemale ja näitas mulle oma valget lehte ,,Kas sa oskad seda?''
,,Loodusõpetuse uurimistöö ju.''
,,jah oskad sest ma ei oska seda põrmugi.''
,,ma aitan sind, ainult ühel tingimusel.''
,,ja mis selleks on?''
Sosistan talle kõrva. Ta naeratab ,,saab tehtud!''

Algab viimane tund. Teised söövad lõunat praegu aga me lähme juba varakult klassiukse taha. Klassiuks on kinni. Istume aknalauale ja ootama, mil õpetaja tuleb. Siin on nii külm ja mu käed muutuvad aina rohkem külmemaks. Damen istub minust mõnevõrra kaugemal ning uurib oma lehte. Külmavärinad vallutavad mu keha, et ma lausa värisen. Damen vaatab silmanurgast minu poole.
,,rrh nii külm on siin!'' ütlen ma värisevalt ja pigistan silma kinni.
Damen  nahistab oma koolikoti kallal midagi ja viskab siis oma koolikoti maha, sest kuulen suurt põntsatust siis tunnen järsku Dameni sooja kätt oma seljal. Ta nihutab end mulle lähemale ,,tule siia, Cathy!''
Ma poen talle kaissu jälle ja panen pea ta rinnale. ,,ma ei taha, et sa haigeks jääksid.''
Mu külmavärinad jäävad harvemaks. Varsti hakkab juba nii palav aga see on nii mõnus. Kallistan teda ,,Damen rhm! Sa oled nii hea.''
,,ma tean. Kas ma hoolin sinust nüüd piisavalt?''
,,väga piisavalt. Ma armastan sind!''
Tõstan pilgu ta tumepruunidele silmadele. Ta vaatab ja suudleb mind.
Varsti käib all ukse kriuksatus ja on kuulda õpetaja samme. Tõmbun Damenist igaks juhuks eemale.
,,mis nüüd hakkas?''
,,keegi võib meid näha.''
,,ma olen nüüd sinuga suhtes ja mul on kõigist ja kõigest ükskõik.'' suudleb mind jälle ja õpetaja näeb seda.
,,nonoo!''
,,oh...eh vabandust!'' tõmbun Dameni rüppest eemale ja vaatan õpetajat.
,,ei..ei pole midagi. Noored armunud...saan aru.'' teeb klassiukse lahti ja me astume sisse.
Damen istub kõige tagumisse pinki.
,,kuhu sa lähed?''
,,siia!''
,,aga kes siis minu kõrvale istub?''
,,maria muidugi.''
,,Damen?!''
,,tule ise siia...pliiz!''
Lähen ja istun ta kõrvale. Varsti hakkavad õpilased klassi tulema siis tuleb Kerli ja vaatab ülbelt mind siis Damenit.
Damen hakkab mu juukseid sasima ja Kerli näoilme muutub ülbest vihaks.

Nagu Damen lubas läksime restorani sööma peale tunde sest mul jäi täna koolis lõuna söömata. Seda juhtub jah kui olla liiga armunud. Ma olen jälginud, et ega Damen ka midagi eriti ei söö. Ma ei tea kas ta üldse on kunagi söönud. Ta on ka nii armunud, et unustab mõnikord hoopiski söömise.
,,Damen! Millal sa libahundiks muutusid?'' küsisin vaikselt, et keegi kõrvallauas ei kuuleks.
,,kaks aastat tagasi kui ma metsas õhtuhilja jalutasin. Kuulsin oma seljatagant üle muusika mingeid samme.
Need sammud aina lähenesid mulle. Siis tundsin hammustust oma kaelal ja minestasin. Ma tõusin pärast seda üles ja vaatasin ringi. Kedagi polnud. Läksin koju. Järgmine päev kõndisin jälle metsa ja nägin jalutajaid. Kahekesi jalutamas, käest kinni. Siis ütles see poiss, et vaata üks ilma kaaslaseta joodik on ringi uitama läinud. Ma tundsin enda sees suurt viha ja ma ei tea mis juhtus. Ühel hetkel olin mina ja teisel hetkel olin mingi rõve must elukas. Need pistsid jooksu kohe kui mind nägid sellisena. Ma läksin veekogu juurde ja vaatasin kui hirmuäratav ma olin. Mul tuli nutt peale kui sain aru, milliseks olen ma saanud.''
,,Sa pole üldse kole. Kui ma sind esimest korda sellisena nägin siis sa olid nii armas.''
,,Sa oled ainus, kes mõistab mind.'' vaatab mind ning suunab Kelneri poole. ,,palun mõned joogid ka.''
,,mis joogi täpsemalt?'' küsib Kelner viisakalt.
,,Mis sa soovid, kallis?'' vaatab mind ja oodates vastust.
,,mulle palun apelsinimahla.''
,,mulle seda sama, palun!''

Kui olime söödud siis juhatas ta mind kodu poole. Suudlesime korterelamu ukse ees ,,head ööd!''
,,aitäh sulle! Head ööd, Damen!''
Ta läks bussipeatuse suunas, vaatasin talle järgi ja läksin siis lõpuks koju. Sel ööl, uinusin ma kohe kui mu pea patja puudutas.

Fallen in love 4.osa

Oli möödunud kolm nädalat aga Damenist polnud jälgegi. Olin ta pärast mures. Ma ootasin Dameni kõnet aga ta ei helistanud.
,,Damen, kus sa oled?'' küsin ma päikeselt aknast välja vaadates.
Siis tuli uksest sisse mu ema ja ma puhkesin nutma.
,,mis viga?'' küsis ema mind hellalt silitades.
,,lihtsalt nagu Damen oleks kadunud, ta ei helista mulle!''
,,aga helista ise!''
,,olgu.'' võtan mobiili ja valin Dameni numbri aga ta ei vasta ainult mobiilis ütleb malbe naishääl,et ,,telefon,  millele te helistate on hetkel hõivatud või mobiillevist väljas!''
,,väljas!'' viskasin mobiili riidekappi ja puhkesin uuesti nutma.
,,aga mine ta koju siis.''
,,asi on, et ma ei tea kus ta seal öismäel elab.''
,,vaesekene! Tule siia!'' ema kallistab mind.
,,ema, ma lähen välja. Mul on värsket õhku vaja.''
,,olgu.''
Panin jalatsid jalga ja läksin pargi suunas.
Mõtlen endamisi igast asju välja ,,Damen on kindlalt mind maha jätnud!''
Tänava nurga taga näen üht maas lebavat ning läbipekstud poissi ja tema ümber on kolm poissi veel. Nende seast tunnen oma vanat klassivenda Rainerit aga ma ei näe kes on see kes maas lebab. Ma hakkan nende poole jooksma kui kuulen Rainerit midagi ütlemas maas lebavale poisile. ,,näed su printsess tuleb juba!''
,,mida te teete siin?'' küsin ma Rainerilt ja tema sõpradelt.
Siis märkan seda poissi, kes maas lebab liikumatult. See on Damen.
,,Damen!'' hüüan ma talle aga ta ei vasta.
,,oi kas sul tekksid selle poisi vastu tunded?'' narrib Rainer mind.
,,Rainer, mis see sinu asi on?''
,,on ikka küll kurat!''
Vaatan Damenit ja vaatan tema haavu ning sinikaid üle kogu keha ,,miks te nii tegite, aahh!''
,,sest Catherine, sa oled minu tüdruk.''
,,kust sa seda võtad?''
,,sa ei tea kui tugevad tunded mul on sinu vastu, Catherine!''
,,ma ei tunne su vastu midagi!'' sülitan talle näkku.
,,kohe hakkad tundma!'' Tema kaks sõpra haaravad mul kätest kinni ja Rainer hakkab mind lahti riietama.
,,Rainer, palun ära tee!''
,,ma armastan sind, Catherine!''
,,palun Rainer! Ma tahan sinuga privaatselt olla aga mitte inimeste pilkute all.''
,,olgu, kallis! Mu punker asub siin lähedal.''
Ma tean mida ma teen aga ma tahaks seda teha Dameniga mitte Raineriga.
Olemegi ta punkris ja ma kardan natuke. Damen jälgib mind üksisilmi maas ja tal nagu oleks nutt kurgus. Ta ei saagi vist mind aidata ja paistab, et ta pole ka nii tugev nagu Rainer, poistele vastu hakata.
,,Kallis oleme kohal!''
,,tule heida koos minuga voodisse, Rainer!'' ütlen ma šeksikalt heites voodisse pikali.
,,kohe tulen!''
Tema sõbrad ja Damen vaatavad meie tegemisi pealt.
Tunnen Raineri külma keha vastu mu keha ja tema käsi mööda mu keha rindadelt allapoole libisemas. Ta riietub mind lahti ja ma värisen. ,,suudle mind!'' ütlen ma talle kõrva.
Rainer suudleb mind oma siniste huultega ja suudleb mind kuni alla välja, nabani. Ta oskab nii mõnusasti. Kuigi ma ei oska seda võrrelda Dameniga veel.
,,kui ma kaotan oma süütuse siis olgu selleks õige poiss!'' ütlen ma Rainerile silma vaadates.
Damen vaatas mind kurvalt ja ma panin seda tähele.
,,ja selleks olen mina?'' küsib Rainer.
Ma ei vastanud talle aga ta oli peaaegu valmis mind juba süütusest vabastama. Ta oli mulle sellega nii lähedal kui Damen urisema hakkas vihaselt ,,selleks olen mina, kes ta süütuse võtab!''
Ta hüppas õhku ja ta lõi õhus helendama.
,,mis toimub?'' vaatas Rainer ehmunult.
Kui Damen maandus, ta polnud enam inimene ta oli nagu hunt kollaste silmadega.
,,misasja?''
Raineri sõbrad jooksevad kiiresti uksest välja. ,,Mark, Joosep! Ärge jätke mind selle elajaga kahekesi!''´
,,rhhh!'' tuli Damen urisedes Rainerile aina lähemale.
,,kao minema!''
,,mitte enne kui saan tüdruku tagasi!''
,,ma tahan ka tüdrukut kas jagame ta pooleks?''
,,rhh, mul on su naljadest kõrini!''
,,olgu ma annan alla!''
,,Cathy siia!''
,,ega ta sulle mingi koer pole!''
,,rhh ta on minu tüdruk ja ma armastan teda!''
,,Catherine, kas sa armastad seda metsalist?''
,,Ma armastan Damenit väga!'' ma lähen Dameni kõrvale ja imestan kui pirakas ta libahundina on.''
,,Catherine ma armastan sind ka!''
,,ta ei armasta sind, sest sa püüdsid teda vägistada.''
,,aahh, mida iganes.'' lööb käega ja jookseb minema.
Paneb ukse kinni ja ütleb ,,vähemalt see on läbi.''
,,aitäh sulle!''
,,ära mind täna, täna minu sisemist looma.''
,,aitäh sulle hr libahunt.''
Damen kurja kähiseva libahundi häälega. ,,Aitäh!''
,,Damen, kas sa oskad tagasi ka muutuda?''
,,muidugi.''
Varsti ongi libahunt armas pruunide silmadega poiss. ,,Damen mhh!''
Suudlen teda ,,ma tahan sind, Damen!''

Fallen in love 3.osa

Läksin juba joostes trepist alla ja olin ust lahti tegemas kui järsku keegi võttis minult seljatagant kinni.
,,aaah!' ehmusin.
,,tss!'' sosistab Damen.
,,Damen, kuidas sa sisse said?''
,,mingi vanamutt lasi mind sisse.''
,,kas lähme?'' küsin ja võtan temalt käest kinni.
,,ma ei tea.'' vastab ta ükskõikselt.
,,ütle jah.'' anun ma teda.
,,jah!''
Damen jookseb uksest välja ja minu eest ära.
,,Damen, oota!'' karjun ma talle järgi.
,,noh?''
Ma suudlen teda pikalt ja ta võtab minult ümbert kinni ,,Cathy mu kallis! mhh! Kuhu me läheme?''
,,lähme parki jalutama.''
,,olgu lähme.''
Jalutame pargis kui vastu tuli meile Kerli. Damen jälgis teda pikisilmi, mina ainult kõõritasin talle otsa.
,,tsau Damen!'' ütles ta pehme häälega.
,,tsau!''
,,mis teete siin?'' küsis ta ükskõikselt.
,,tead, jalutame!'' vastan ma talle vastikult.
,,tead Catherine! Sellisel hääletoonil ei saavuta sa elus midagi.'' vastab ta ülbelt.
Oi kuidas ma teda vihkan, et ma tahaksin talle midagi halba teha kohe ja praegu. Paistab, et Damen ei saa aru, et ma Kerlit ei salli silmaotsastki aga ikka räägib temaga, ise oleme paar juba nädal aega.
,,mis see sinu asi on üldse, ah?!''
,,tüdrukud lõpetage!'' karjub Damen meie vahele.
,,Damen?!'' kutsub teda armsalt ning käega puudutab Dameni siledat ja šeksikat keha. ,,vahel ma mõtlen kas ikka valisid endale õige tüdruku?!''
,,rhh!'' urisen ma aga Damen ei tee teist nägugi. Lihtsalt seisab keset teed nagu zombi ja vahib mis Kerli ning mina järgmiseks teeme.
,,lähme!'' Damen Toibub äkki oma zombi režiimist ning võtab mu käe ja jalutame Kerli juurest kaugemale.
,,kus sul nüüd kiire hakkas?'' küsin ma.
,,ta tuleb meile veel järgi.''
,,mis sa temast kardad?''
,,ta lihtsalt ei meeldi mulle.''
,,enne sobis küll ta kõrval istuda.'' ütlen ma talle armukadedalt.
,,Cathy, lõpeta!'' sisistab ta läbi hammaste.
,,mis sul on?'' jääme seisma ja vaatan talle otsa.
,,midagi, lihtsalt...''
,,sa võid mulle ju õelda?!''
,,ma ei saa!'' ning keerab oma näo ära.
,,miks?''
Damen vaatab mulle armsalt otsa ning suudleb mind laubale.
,,Damen?! Ma ei saa mõnikord üldse aru, mis sinuga toimub.''
,,parem olekski nii.''
,,mh!'' jään seisma ja vaatan teda.
,,muidu võid ohtu sattuda.''
,,mina...ja ohtu...eh!'' naeratan endamisi.
Keerab näo kurjalt minu poole ,,see pole nalja asi, Cathy!''
Jään vait ning edasi kõnnime tund aega täiesti vaikides.
,,Damen?''
,,jah!''
,,miks sa minuga üldse käid, Damen?''
,,sest sa oled nii ilus,su silmad, su huuled mida suudelda ja su nii ilus keha.''
Ta suudleb mind nii pikalt, et mul jalad tõmbuvad nõrgaks. siis ma kaotan tasakaalu aga ta püüab mind kinni ja koos temaga langeme pehmele ning rohelisele äsja niidetud murule. Tema minu peale. Ma sulen silmad ja naudin seda hetke täiest südamest.
Natuke aega läheb mööda kui tunnen midagi märga mu näole tilkumas ja Damenit karjumas mu nime.
,,Cathy, Ärka! Kuuled mind?''
Avan silmad ja tõusen istukile.
,,Damen, mis viga?''
,,vihma sajab ju, kas sa ei näe?''
Pagan küll, vihm oli rikkunud meie romantilise olemise ,,millal me kokku saame?'' küsin ma tema käest.
,,ma ei tea helista mulle siis onju!'' annab mulle musi ja jookseb kiiresti kodu poole.
,,ma arvan, et ta ära ei eksi?' küsin ma endalt Damenile järele vaadates.

Fallen in love 2.osa

Ma ei läinud mingi 2 nädalat kooli.
Elina:,,Catherine kallis,sa pead kooli minema!''
Catherine:,,ema, ma ei taha minna.''
Elina:,,mis see tähendab, et ei taha?''
Catherine:,,ilma armastuseta pole koolis mõtet käia.''
Elina:,,oh Cathy! Kas koolis peale tema teisi poisse pole?''
Catherine:,,Richard!''
Elina:,,noh siis petad teda temaga ja asi korras,teed tagasi talle selle eest!''
Ma keeran emale selja ja nutan.
Siis küsin emalt. ,,miks poisid nii teevad?''
Ta vastab ,,ma ei tea aga sa peaksid seda tema enda käest küsima.''
Nutan edasi ,,ta ei vasta otseselt, mitte kunagi!''
Uksekell heliseb äkitselt ja ema läheb ning võtab vastu ,,jaa!''
,,Kas Catherine on kodus?'' küsib poisi hääl telefoni teises otsas.
,,ja on küll,kas kutsun?''
,,ei, kutsu ta alla!''
,,olgu!'' ema paneb seejärel telefoni ära. Ma lähen ajan ennast voodist püsti ja lähen emalt küsima kes helistas. ,,Ema! Kes see oli?''
,,see oli kuller, sulle on pakk ja kuller annab sulle paki all kätte.''
,,kuller?!'' olen ma äkki imestunud. 
Läksin esikusse ning panin jalatsid jalga. Alumist ust lahti tehes nägin Damenit.
,,Catherine, sa pead mind lõpuni kuulama!''
,,Damen, sina!''
,,ma ei teinud seda meelega!''
,,mille pärast siis?'' küsin ma nõutult talle otsa vaadates.
,,Kerli ise tuli mu juude, sa ei meeldi talle ja ta tahtis näha kui tugev sa oled.''
,,nii, et nüüd on Kerli süüdi mitte mina!''
,,jah ja ta pidas sind araks, sellepärast, et sa minema jooksid.''
,,mis ma oleksin pidanud tegema? Talle kallale jooksma?''
,,seda oleks küll olnud lahe vaadata.''
,,Damen?!'' mul on nii suur nutt kurgus.
,,Anna mulle andeks,kallis! Mul on sulle kaks asja mis teevad sind rõõmsaks.''
,,Mulle?''
Damen ulatab mulle suure roosikimbu ,,palun need on sulle, kallis!''
Võtan vastu, pisar mööda mu põske alla voolamas ,,Suur aitäh!''
Damen pühib mu põselt pisara.
,,mis see teine asi on?'' küsin ma siis.
Damen tuleb mulle ja mu huultele aina lähemale, seni kuni me huuled puutuvad kokku. 
Me suudlesime ja see suudlus oli esimene minu jaoks.
,,Damen, mhh!''
,,ma armastan sind, Cathy!''
,,ma sind ka, Damen!''
Vaatame üksteisele silma ja tunneme endi keha soojust aina kerkimas.
,,tule mu juurde, Cathy! Ma tahan sind nii väga!''
,,ei ma ei saa...me pole nii kaua koosviibinud ja juba tahad mind voodisse.''
,,mida me veel ootame?''
,,ma lihtsalt tahan teada, kas saan sind elu lõpuni usaldada.''
,,ma usaldan sind ja ma ei tee enam mitte kunagi nii, ma luban!''
Ma tahtsin teda jälle suudelda aga ta juba hakkas minema. Tahan tunda tema huulte pehmust ja õrnust oma huultel. ,,Damen, palun oota!''
,,mis?'' vastab ta siis ja keerab end ümber minu poole.
,,kas sul aega on täna minu jaoks?''
,,mul on alati sinu jaoks aega, kallis!''
,,olgu, aitäh sulle!''
,,Catherine ma pean sinult küsima! Kas sa tuleksid minuga täna kuhugi välja?''
,,jah! Ma käin ruttu üleval ära, ütlen emale, et ta ei muretseks ja siis lähme koos kuhugi.''
,,olgu!''
Teen talle musi ja lähen uksest sisse.
Üleval ema nähes küsib ta minult ,,noh kas leppisite ära?''
,,jah muidugi. Ema, ma lähen Dameniga välja!''
,,väga tore!''
,,Ma sain temalt oma esimese suudluse!'' hüppan rõõmust.
,,ma olen su üle nii uhke!''
,,aitäh ma lippan nüüd!''
,,Millal sa tagasi jõuad?''
,,ma ei tea aga ma helistan sulle!''
,,saab tehtud.'' vastas ta.

Hoia seda keda armastad, sest järgmine päev võid teda viimast korda elus näha.

Tüdruk : Kuule , kas sa tahaksid minuga käima hakata ? :D
Poiss : Sorry , me saame ainult sõbrad olla, ja me ei sa välja ka minna .
Tüdruk : OK . :/
Päevad möödusid , nad ei rääkinud üksteisega kuid ühel päeval helistas poiss tüdrukule !:)

Poiss : Palun vabandust , ma armastan sind , kuid sa ei meeldi mu sõpradele ja nad ei taha , et ma sinuga edasi suhtleks . :(
Tüdruk : niiet su sõbrad on tähtsamad , kui mina ?
Poiss : mõnemõttes küll , kuid ära muretse ma üritan nendega rääkida .

Mõnipäev hiljem , said nad kokku

Poiss : Anna andeks , aga nad ütlesid , et kui ma sind ära ei unusta siis nad ei ole mu sõbrad .!

Tüdruk puhkes nutma , poiss kallistas teda kõvasti , ja siis suudles pikalt . Peale suudlust kõndis poiss minema ,Ilma et vaataks tagasi..

Paar päeva kirjutas lehest ja räägiti telekas kui ka raadios , et noor tütarlaps tegi enesetapu , ei räägitud tüdruku nimest , Kuid mainiti ta vanemate nimesid ja kirjeldati tüdrukut ! Kui poiss seda kuulis , tundis kuidas ta süda miljoniks killuks purunes ometigi öeldakse ,et poisid ei nuta . kuid sel hetkel see poiss nuttis !

Samal õhtul tulid poisi juurde tüdruku vanemad , kes andsid poisile kirja , mis tüdruk oli kirjutanud enne enesetappu ,

Seal oli ,

KALLIS , anna andeks ,et ma nii tegin kuid silma sinuta , pole mu elul lihtsalt mõtet , Mul on heameel sellest , et mu vanemad teavad sind

Ja nad teadsid ka seda kui palju ma sind armastasin .Kuid tea , et kunagi me kohtume palju ilusamas ja paremas paigas .

Tsau , tea et armastan sind igavesti !

Umbes Nädalaaega hiljem räägiti kuidas noor poiss kuristikust alla hüppas , kui ta vanemad oma poega matsid , nägid nad kuidas poisi käele oli kirjutatud kiri seal seisis nii :

Ma läksin palju paremasse paika , just sinna kuhu läks tüdruk . Keda ma armastan !

Lõpetuseks , teadke , et kui te tõsiselt armastate kedagi . Kuid ta ei meeldi su sõpradele, siis pole ka nad õiged sõbrad .

Twilight : Love at the Sunset 1.osa

Tõstsin pilgu tortillade kohalt Edwardile.Ta istus minu vastas,minu köögis,minu söögilaua taga. Ja ta oli see sama täiuslikkus ise. Tõstsin tortillat,et hammustada sellest pool.
"Ära õgi,meil on aega küll." ütles ta meemagusa häälega,milles oli noomimise kõla sees.
Ta jälgis väga hoolikalt kuidas ma igat suupala mälusin.Raputasin pead.Ma ei tahtnud viivitada sekunditki rääkimata,et meil kestaks kokku veel natuke üle poole tunni.Neelasin suutäie peaaegu ilma mälumata alla.Aga alla see enam ei läinud.
Edward vaatas mind mureliku näoga ja ütles: "Bella,palun.Meil ei ole kiire." Ta venitas sõnu "ei ole" .
Minu suust oleks see totralt kõlanud,aga tema suhu oleks justkui need sõnad mõeldud.
"Joo vähemalt piima peale.Pole vaja,et sa veel lämbuksid." palus ta.
Vaatasin aknast välja samas kui piimaklaasi haarasin.Ei paistnud,et Charlie tuleks veel koju.Võib-olla ta on Billy juures või tööl...Vaatasin kella,see näitas viit minutit ennem seitset. 
Kulistasin nüüd piima ilma hingamata alla
.Vaatasin tema toffeepruunidesse silmadesse. Aga samas tema täiuslikule suule oli kerkinud muie.
"Mis nüüd?" Küsisin kärkelt.
Ta tõsines natuke mu häänetooni peale aga siis ta hakkas itsitama. Tore,mõtlesin.
Fantastiline,minu peale ikka annab koguaeg naerda.Ootasin kuni ta tõsisemaks muutub,ise samal ajal sekundeid lugedes ja vaatasin,või vähemalt üritasin vaadata teda "surmava" pilguga.
Lõpuks ometi,kolmkümmend üks sekundit hiljem ta lõpetas itsitamise.
"Sul on piimavuntsid." ütles ta mulle kelmikalt.
Imestasin,et ta sellisele asjale nii kaua jaksas naerda.Arvatavasti minu näoilmele, puhkes ta uuesti naerma.
Pühkisin suu oma tumesinise pluusi varrukaga puhtaks ja hakkasin sööma oma viimast  tortillat.
Hammustasin järjekortselt liiga suure tüki. Ta oli maha rahunenud ja ühtäkki ta tõusis püsti.
Ehmatasin ja pomistasin suu täis: "Kuhu sa lähed?"
Ma ei olnud kindel kas ta sai aru mida ma üritasin küsida,aga siis ta juba vastas ,ingli naeratus näol:
"Ma kallan sulle piima juurde."
Samas sulava liikega astus ta külmkapi ette.Ta õngitses piima välja ja sammus sulavalt minu juurde.
Ta kallas mulle täpselt nii palju kui ma olin soovinud,ilma sõnagi ütlemata. 
Pomisesin aitäh ja siis ta surus oma huuled mu juustele ja sosistas kõrva: "Ole lahke."
Mul käis külmavärin läbi keha. Tundus,et ta oleks seda märganud.
Inimese kiirusega istus ta oma kohale tagasi. Me olime Edwardiga kihla vedanud,et kas ta suudab kümme päeva käituda nagu inimene. Cullenid olid kihlveos kaasas. Mina,Carlisle,Emmett,Alice ja Jasper olime kindlad,et ta ei suuda vastu pidada. Ent Esme,Rosalie ja loomulikult Edward ise olid eri meelt.
Ta oli juba kuus päeva vastu pidanud ja ma juba kahtlesin,et ta peab neli päeva veel vastu.
Aga samas Alice oli minu poolel,see oli ilmselge märk,et ma olen võidul.
Nimelt kihlveo kaotus/võit oli ,et Edward muudab mind vampiiriks vähemalt selle aasta sees.
Kihlveos ei sisaldunud supervõimed minu päästmiseks ega ka mõtete lugemine.
Ta istus pea käe peale toetatud ja jälgis mõtlikult mind.
Ta nägi välja täpselt nagu ingel,keda sa oled maalidel või kommipaberitel näinud.Või unes.
Aga kohe kindlasti mitte oma köögis,söögilaua taga istumas.
Inglinäoga vampiir,mõtlesin.
Ja sellel hetkel hakkasin nii naerma,et toit lendas suust välja.
Aga Edwardit polnud enam seal,kus ta oleks pidanud olema.

Fallen in love 1.osa

Uus kool,uued õpilased ja uued klassikaaslased ning uus armastus.
Armastus esimesest silmapilgust. Esimene koolipäev eriti Catherini jaoks.
Catherine on heledate juustega blond tüdruk,tal on hele-sinised silmad nagu ookean ja ta on abivalmis,sõbralik ja heasüdamlik.
Elina on Catherini võõrasema,sest tema päris ema on surnud ja isa on kuskil välismaal tööl. Kuid Catherine kutsub Elinat ka oma emaks.


Elina:,,Catherine! Tule sööma!''
Catherine:,,Jaa ema kohe tulen!''
Elina:,,Söö ruttu ära muidu sa ei jõua kooli.''
Catherine:,,Ema! Mul on aega küll.''
Elina:,,Mis sa ise arvad.''
Catherine:,,Ema olgu ma lähen nüüd,tsau!''
Elina:,,Ilusat esimest koolipäeva sulle,kallis!''
Catherine jooksis uksest välja ja otse trollipeatuse suunas.
Catherine:,,Ma ei tea millega ma lähen nüüd.''
Trollid 3 ja 4 tulevad üksteise järgi.
Catherine:,,Ma arvan,et hakkan kooli sõitma 3'ega ,sest see on minu jaoks lühem tee.''
Catherine astub 3'e peale ja mõne minuti pärast jõuab Catherine kooli.
Koolis on nii tühi nagu ei õpikski siin kedagi.
Catherine vaatab kella ja kell on 7:50 alles.
Catherine:,,no muidugi kell on alles nii vähe.''
Järsku tuleb kooliuksest sisse üks poiss ja istub minu kõrvale.
Catherine:,,Tsau,kas sa oled siin uus õpilane?''
Poiss tõstab tüdrukule pilgu.
Poiss:,,Jaa ,aga sa?''
Catherine:,,Ma olen ka uus õpilane. Mu nimi on Catherine.''
Poiss:,,Mu nimi on Damen. Sul on nii kena nimi,Catherine.''
Catherine:,,Aitäh!''
Damen tõuseb ja hakkab koridori poole minema.
Catherine:,,Kuhu sa nüüd lähed?''
Damen:,,Ma lähen tundi nüüd.''
Catherine:,,Olgu tulen kohe su järgi.''
Damen on armas pruunide silmadega poiss ja tal on lühikesed pruunid juuksed. Paistab,et ta on väga sõbralik, igatahes praegu ning ma olen temasse armunud.
Pärast hakkab uksest sisse tulema terve trobikond igast poisse ja tüdrukuid. Mul jääb tunne nagu nad kõik vahiksid mind.
Tund heliseb ja ma lähen umbkaudselt mingist klassist sisse nagu tunneksin,et seal istub Damen.
Damen:,,Catherine! Pst tule siia!''
Catherine:,,Damen,kas keegi midagi ütlema ei hakka?''
Damen:,,Ei hakka,ära muretse sellepärast. Ma lihtsalt tahan,et keegi oleks mu kõrval.''
Ma istusin ta kõrvale ja punastasin mingi terve tunni.
Tund lõppes ja ma panin omad asjad kokku,Damen ootas mind.
Läksime koos Dameniga klassist välja ja ta võttis minult ümbert kinni.
Damen:,,Kus sa elad?''
Catherine:,,Mustamäel,aga sa?''
Damen:,,Öismäel.''
Peatuses ootasime mõlemad trolli.
Ta troll just tuli ka ja ma astusin ta juurde vaikselt.
Damen:,,Tsau siis!''
Catherine:,,Tsau!''
Siis ma kallistasin teda hellalt ja ma tundsin ta kõrval ennast nii turvaliselt. Tema silmad särasid.


Järgmine päev koolis.


Catherine:,,Tahaks temaga jalutama minna täna,ei tea kas ta on nõus.''
Klassi jõudes näen,et Dameni kõrval istub juba teine tüdruk. Mul tuli pisar silma ja ma keerasin otsemaid ukse peal ringi ja läksin klassist minema. Jooksin mööda koridori ja trepist alla, endal pisarad mööda põski alla voolamas.
Catherine:,,Ma ei saa aru,mis ma valesti tegin.''
Ta pettis mind teise tüdrukuga. Ma olen juba lõputult temasse armunud ja ta teeb mulle nii haiget.
Kolmandal korrusel Damen hüüdis mu nime aga ma ei teinud temast väljagi ja kõndisin mööda pikka koridori edasi.
Damen:,,Catherine! Oota!''
Ma jäin seisma ja keerasin ümber.
Catherine:,,Mis sa veel minust tahad? Mine oma Kerli juurde!''
Damen:,,Rahu kallis!''
Damen võtab minult ümbert kinni.
Catherine:,,Ära nimeta mind nii ja ära puudu mind!''
Damen:,,Catherine,palun ma ei tee enam nii!''
Catherine:,,Damen,miks sa mulle nii tegid? Mis ma valesti tegin eile?''
Damen:,,lihtsalt ma...''
Catherine:,,Lihtsalt,sest sa armastad teda rohkem kui mind,eks ole!''
Damen:,,Ei see pole nii,palun Catherine!''
Catherine:,,Ma ei taha sinust enam midagi kuulda, jäta mind rahule!''
Damen:,,Kas sa homme kooli tuled?''
Catherine:,,Kahtlen selles!''
Lõin ta nina ees ukse pauguga kinni.
Damen:,,Catherine anna mulle andeks!''

....

Pole oma järjekaid edasi kirjutanud,sest kutsekooli kõrvalt ei jätku enam nii palju aega.
Tunde on palju ja iga nädal on mitu kontrolltööd ja aina antakse teha referaate ja esitlusi.
Kool on viimasel ajal nii tüütu ja väsitav. Tundide asemel tahaks kellegagi hoopis kuskil pargis vm jalutada aga pole kedagi,kedagi kes oleks nõus. Sellepärast käin igapäev õhtul üksinda Männi pargis ehitajate teel. Tahaks juba suve ja randa päikest võtma.


Nüüd järgmisest nädalast algavad jälle selle Esskussoni tunnid.  Ma ei taha seal tunnis üldse käia,sest see õpetaja ei meeldi mulle juba sellest ajast kui ma esinesin oma riskianalüüsiga tahvli ees.
See pole loogiline,et õpetaja ütleb midagi sellist: ,,nojah analüüsida ei oska,sest endal pole midagi masina alla jäänud!´´
Selle õpetaja tunnis ma jätan küll kõik esitlused esitamata,sest ma ei suuda tema kommentaare kuulata.

Mäng armastusega 11.osa (VIIMANE)

Eelmises osas:
„Marcus kas juba ei ole aeg?“ lõhestas Henry vaikuse. 
Tim tõmbas taskust telefoni välja: „On jah.“ 
***
Marcus seisis nende kahe ette, justkui paneks nad kohe paari ja küsis “pühalikult“: „Noh, kas te siis käite?“ 
Tiffany vaatas imestunult kõigile otsa.
„Mis küsimus see on, loomulikult käime,“ lausus ta ja Henry kõhus käis tagurpidi salto. Poiss oli kindel, et Tiffany võtab kihlveo asja lõdvalt ning ei tee sellest peaaegu väljagi.
„Oh, nõme, minu kell näitab kolm kuusteist, järelikult oled sa kihlveo võitnud,“ sõnas Tim alistunult. Tiffany näoilme muutus hetkega.
„Mis kihlvedu?“ nõudis ta Henrylt, kuid ei lasknud tal vastata, „kas sa vedasid minu peale kihla? Kuidas sa julgesid? Kes ma sulle sihuke olen, mingi mänguasi või? Hale vend oled!“
Suurest vihast tahtis ta poissi ka lüüa, kuid veel suuremast armastusest Henry vastu kõndis ta vaid vihaselt minema, oma ratta poole.
„Eiei, minu kell on alles viisteist kolmteist, su kell on nagunii ees, ja minumeelest läksid nad just lahku. Nii et meie võitsime,“ lausus Marcus rahulikult ja meelega eirates kõike seda, mis just toimus.
„Mis teil viga on? Ta on osa minu elust ja teid huvitab ikka see lollakas kihlvedu? Eino, head sõbrad ikka olete!“ karjus Henry Timi ja Marcuse peale ning jooksis Tiffanyle järele.
„Tiffany, anna mulle andeks, see oli nende mõte,“ kukkus poiss vabandama, kuid tüdruk istus juba oma rattal.
„Tead, sina, poiss, kasva enne suureks, äkki siis näed, et armastus ei ole mängimiseks!“ kriiskas Tiffany ja hakkas sõitma. Tema silmis voolasid ojadena pisarad, kuid ta ei vaadanud tagasi, mitte kordagi.
Armastus? küsis Henry endalt mõttes ning istus rusutult jõekaldale maha. Kas ta just ütles, et ta armastab mind? Ja mina tegin talle veel nii palju haiget. Nüüd ei jäänud ka poisi silmad kuivaks ning hetkega taipas ta tunnet, mida Tiffany tundis, kui kihlveost teada sai. Sees oli see tühi tunne, justkui oleks terve su sisikond välja sikutatud.
Henry vaatas vett. Ta ei kuulnud enam midagi, mis ümberringi toimus, ta ei tahtnudki kuulda. Jõepind, mida ta vaatas, tundus nüüd nii lähedane. Henry tundis, et see oli osa temast ja et ka tema tahaks ise olla sellest voolavast veest. Ja seda polnudki nii raske korraldada.
„Ma armastan sind ka, Tiffany.“