Fallen in love 5.osa

,,Catherine, tunnista mulle palun üht asja!''
,,mida?'' vaatan talle näotult otsa.
,,noh see mis juhtus sinu ja Raineri vahel. Kas sa armastad teda?'' võtab õrnalt mu käe pihku.
,,Mis meie vahel juhtus? Mitte midagi! Ta on juba minevik.''
,,Miks sa ei öelnud mulle, et sul on olnud enne mind ka keegi?''
,,ma ei tea.'' raputan läbi nutu pead. ,,ma olin sinusse liiga armunud.''
,,see pole ju ainuke põhjus ega ju?'' vaatab mulle silma. ,,palun! Räägi mulle tõtt.''
,,ta oli mu klassivend....ta paistis väga imelik ja ma eirasin teda aga ma tundsin, et ta armastab mind aga ma ei tunnistanud seda endale. Ma kartsin, et kui armastan teda siis mind varsti pole enam. Need kutid kellega ta läbi käis, tundusid väga kahtlased ja läksin teise kooli lootmas, et leian siit parema poisi, kes hoolib minust ja on nõus oma tundeid välja näitama ega käi mingite ohtlikke sõpradega.''
Ta võttis mu endale kaissu. Tundsin siis kui soe ja kuum ta tegelikult oli. ,,Ma luban, et ei luba tal sind tappa!''
,,aitäh!'' ütlesin ma läbi nuuksatuste.
,,võta heaks!'' naeratas ja kadus.
,,aga Damen...!'' ta oli juba vist kaugel ja me ei jõudnudki selleni. Ma oleksin südamest soovinud temaga aina rohkem aega koos veetma. Ma ei jõudnud ka küsida, kuidas ta selliseks suureks ja hirmuäratavaks sai.

Järgmine päev oli koolipäev ja ma panin end juba varakult riidesse, et näha Damenit. Tunnis ma nägin niigi teda koguaeg aga ma tahtsin, et keegi meid ei segaks ja oleksime koos. Ainult meie kahekesi. Ma ei tea, mis kell ta tuleb aga see on ootamist väärt. Olin koolis juba kella seitsmest aga tunnid hakkavad meil kella kaheksast. Ootasin, ootasin aga mitte kedagi. Varsti oli kell juba nii palju, et kell helises tundi ja ikka Damenist polnud haisugi. Siis tuli Maria mu kõrvale istuma ja küsis arglikult ,,keda sa ootad?''
,,ma..eeh....ootan...sind ootasin..tsau!''
,,eh tsau! Juba hommikul imelik.''
,,mnjah. Ma jäin siin mõttesse.''
,,olgu. Kas tundi tuled?''
,,ja.'' tõusin püsti, haarasin oma koti ja saatsin ukse poole kurva pilgu ning kõndisin klassi poole, kus meil tund hakkas.
Ma esimesel päeval istusin Dameni kõrval aga nüüd ma mõtlesin istuda Maria kõrvale. Kerlit ka polnud veel tundi tulnud. Siis kui lõpetasin mõtlemise Kerlist siis juba ta astus uksest sisse vabandades, et tundi hilines.
Kui hundist räägid nii hunti näed nagu vanasõna ütleb. Heitis mulle uhkustava pilgu ja istus teise pinki oma sõbranna kõrvale. Dameni pink jäi tühjaks.
,,pst!'' sosistas äkki Maria ,,Mis sul selle Kerliga on?''
,,ta lihtsalt ei meeldi mulle.''
,,kas sellepärast, et ta istus enne sinu tulekut Dameni kõrvale?''
,,kust sa seda tead juba, sind polnud kooliski?''
,,Richard rääkis, et kui sa klassi tulid istus Kerli Dameni kõrval ja sa põgenesid koolist seda nähes aga Damen jooksis sulle järgi. Miks sa sellepärast siis koolist puudusid kolm nädalat?''
,,ma ei tea mis mul hakkas!'' raputan pead.
,,armukade!'' Richard kõrvalpingis itsitades.
,,jää vait!'' sosistan ja küsin Marialt üht tähtsat asja ,,Kui mind ei olnud, kas Damen käis koolis?''
,,ei teda polnud.'' sosistas Richard. ,,teda polnud ükski nädal ja vaat tänagi puudub, raibe.''
Imelik kui ma koolis olen, pole teda. Oleks võinud täna ka koos minuga kooli tulla. Popipäev vist tal.
Kui vahetunnikell heliseb siis siseneb Damen uksest.
Õpetaja vaatab mornilt Damenile otsa ,,Nii miks me hilineme Damen Andrew Rae?''
,,ma magasin sisse!''
,,päris hea magamine siis.''
,,aitäh!''
Õpetaja otsis midagi oma paberite seast. Damen vaatas mind üksisilmi kuidas ma oma vihiku ja õpiku kotti korjasin. Klassist kõndisin rahulikult aegaviites välja, et oodata teda järgi.
Damen tuli mõne aja pärast klassist välja, uurides mingit valget lehte.
,,Damen!''
Ta pilk kandus kohe valgelt lehelt minule. ,,Catherine!'' tuli mulle lähemale ja näitas mulle oma valget lehte ,,Kas sa oskad seda?''
,,Loodusõpetuse uurimistöö ju.''
,,jah oskad sest ma ei oska seda põrmugi.''
,,ma aitan sind, ainult ühel tingimusel.''
,,ja mis selleks on?''
Sosistan talle kõrva. Ta naeratab ,,saab tehtud!''

Algab viimane tund. Teised söövad lõunat praegu aga me lähme juba varakult klassiukse taha. Klassiuks on kinni. Istume aknalauale ja ootama, mil õpetaja tuleb. Siin on nii külm ja mu käed muutuvad aina rohkem külmemaks. Damen istub minust mõnevõrra kaugemal ning uurib oma lehte. Külmavärinad vallutavad mu keha, et ma lausa värisen. Damen vaatab silmanurgast minu poole.
,,rrh nii külm on siin!'' ütlen ma värisevalt ja pigistan silma kinni.
Damen  nahistab oma koolikoti kallal midagi ja viskab siis oma koolikoti maha, sest kuulen suurt põntsatust siis tunnen järsku Dameni sooja kätt oma seljal. Ta nihutab end mulle lähemale ,,tule siia, Cathy!''
Ma poen talle kaissu jälle ja panen pea ta rinnale. ,,ma ei taha, et sa haigeks jääksid.''
Mu külmavärinad jäävad harvemaks. Varsti hakkab juba nii palav aga see on nii mõnus. Kallistan teda ,,Damen rhm! Sa oled nii hea.''
,,ma tean. Kas ma hoolin sinust nüüd piisavalt?''
,,väga piisavalt. Ma armastan sind!''
Tõstan pilgu ta tumepruunidele silmadele. Ta vaatab ja suudleb mind.
Varsti käib all ukse kriuksatus ja on kuulda õpetaja samme. Tõmbun Damenist igaks juhuks eemale.
,,mis nüüd hakkas?''
,,keegi võib meid näha.''
,,ma olen nüüd sinuga suhtes ja mul on kõigist ja kõigest ükskõik.'' suudleb mind jälle ja õpetaja näeb seda.
,,nonoo!''
,,oh...eh vabandust!'' tõmbun Dameni rüppest eemale ja vaatan õpetajat.
,,ei..ei pole midagi. Noored armunud...saan aru.'' teeb klassiukse lahti ja me astume sisse.
Damen istub kõige tagumisse pinki.
,,kuhu sa lähed?''
,,siia!''
,,aga kes siis minu kõrvale istub?''
,,maria muidugi.''
,,Damen?!''
,,tule ise siia...pliiz!''
Lähen ja istun ta kõrvale. Varsti hakkavad õpilased klassi tulema siis tuleb Kerli ja vaatab ülbelt mind siis Damenit.
Damen hakkab mu juukseid sasima ja Kerli näoilme muutub ülbest vihaks.

Nagu Damen lubas läksime restorani sööma peale tunde sest mul jäi täna koolis lõuna söömata. Seda juhtub jah kui olla liiga armunud. Ma olen jälginud, et ega Damen ka midagi eriti ei söö. Ma ei tea kas ta üldse on kunagi söönud. Ta on ka nii armunud, et unustab mõnikord hoopiski söömise.
,,Damen! Millal sa libahundiks muutusid?'' küsisin vaikselt, et keegi kõrvallauas ei kuuleks.
,,kaks aastat tagasi kui ma metsas õhtuhilja jalutasin. Kuulsin oma seljatagant üle muusika mingeid samme.
Need sammud aina lähenesid mulle. Siis tundsin hammustust oma kaelal ja minestasin. Ma tõusin pärast seda üles ja vaatasin ringi. Kedagi polnud. Läksin koju. Järgmine päev kõndisin jälle metsa ja nägin jalutajaid. Kahekesi jalutamas, käest kinni. Siis ütles see poiss, et vaata üks ilma kaaslaseta joodik on ringi uitama läinud. Ma tundsin enda sees suurt viha ja ma ei tea mis juhtus. Ühel hetkel olin mina ja teisel hetkel olin mingi rõve must elukas. Need pistsid jooksu kohe kui mind nägid sellisena. Ma läksin veekogu juurde ja vaatasin kui hirmuäratav ma olin. Mul tuli nutt peale kui sain aru, milliseks olen ma saanud.''
,,Sa pole üldse kole. Kui ma sind esimest korda sellisena nägin siis sa olid nii armas.''
,,Sa oled ainus, kes mõistab mind.'' vaatab mind ning suunab Kelneri poole. ,,palun mõned joogid ka.''
,,mis joogi täpsemalt?'' küsib Kelner viisakalt.
,,Mis sa soovid, kallis?'' vaatab mind ja oodates vastust.
,,mulle palun apelsinimahla.''
,,mulle seda sama, palun!''

Kui olime söödud siis juhatas ta mind kodu poole. Suudlesime korterelamu ukse ees ,,head ööd!''
,,aitäh sulle! Head ööd, Damen!''
Ta läks bussipeatuse suunas, vaatasin talle järgi ja läksin siis lõpuks koju. Sel ööl, uinusin ma kohe kui mu pea patja puudutas.

Fallen in love 4.osa

Oli möödunud kolm nädalat aga Damenist polnud jälgegi. Olin ta pärast mures. Ma ootasin Dameni kõnet aga ta ei helistanud.
,,Damen, kus sa oled?'' küsin ma päikeselt aknast välja vaadates.
Siis tuli uksest sisse mu ema ja ma puhkesin nutma.
,,mis viga?'' küsis ema mind hellalt silitades.
,,lihtsalt nagu Damen oleks kadunud, ta ei helista mulle!''
,,aga helista ise!''
,,olgu.'' võtan mobiili ja valin Dameni numbri aga ta ei vasta ainult mobiilis ütleb malbe naishääl,et ,,telefon,  millele te helistate on hetkel hõivatud või mobiillevist väljas!''
,,väljas!'' viskasin mobiili riidekappi ja puhkesin uuesti nutma.
,,aga mine ta koju siis.''
,,asi on, et ma ei tea kus ta seal öismäel elab.''
,,vaesekene! Tule siia!'' ema kallistab mind.
,,ema, ma lähen välja. Mul on värsket õhku vaja.''
,,olgu.''
Panin jalatsid jalga ja läksin pargi suunas.
Mõtlen endamisi igast asju välja ,,Damen on kindlalt mind maha jätnud!''
Tänava nurga taga näen üht maas lebavat ning läbipekstud poissi ja tema ümber on kolm poissi veel. Nende seast tunnen oma vanat klassivenda Rainerit aga ma ei näe kes on see kes maas lebab. Ma hakkan nende poole jooksma kui kuulen Rainerit midagi ütlemas maas lebavale poisile. ,,näed su printsess tuleb juba!''
,,mida te teete siin?'' küsin ma Rainerilt ja tema sõpradelt.
Siis märkan seda poissi, kes maas lebab liikumatult. See on Damen.
,,Damen!'' hüüan ma talle aga ta ei vasta.
,,oi kas sul tekksid selle poisi vastu tunded?'' narrib Rainer mind.
,,Rainer, mis see sinu asi on?''
,,on ikka küll kurat!''
Vaatan Damenit ja vaatan tema haavu ning sinikaid üle kogu keha ,,miks te nii tegite, aahh!''
,,sest Catherine, sa oled minu tüdruk.''
,,kust sa seda võtad?''
,,sa ei tea kui tugevad tunded mul on sinu vastu, Catherine!''
,,ma ei tunne su vastu midagi!'' sülitan talle näkku.
,,kohe hakkad tundma!'' Tema kaks sõpra haaravad mul kätest kinni ja Rainer hakkab mind lahti riietama.
,,Rainer, palun ära tee!''
,,ma armastan sind, Catherine!''
,,palun Rainer! Ma tahan sinuga privaatselt olla aga mitte inimeste pilkute all.''
,,olgu, kallis! Mu punker asub siin lähedal.''
Ma tean mida ma teen aga ma tahaks seda teha Dameniga mitte Raineriga.
Olemegi ta punkris ja ma kardan natuke. Damen jälgib mind üksisilmi maas ja tal nagu oleks nutt kurgus. Ta ei saagi vist mind aidata ja paistab, et ta pole ka nii tugev nagu Rainer, poistele vastu hakata.
,,Kallis oleme kohal!''
,,tule heida koos minuga voodisse, Rainer!'' ütlen ma šeksikalt heites voodisse pikali.
,,kohe tulen!''
Tema sõbrad ja Damen vaatavad meie tegemisi pealt.
Tunnen Raineri külma keha vastu mu keha ja tema käsi mööda mu keha rindadelt allapoole libisemas. Ta riietub mind lahti ja ma värisen. ,,suudle mind!'' ütlen ma talle kõrva.
Rainer suudleb mind oma siniste huultega ja suudleb mind kuni alla välja, nabani. Ta oskab nii mõnusasti. Kuigi ma ei oska seda võrrelda Dameniga veel.
,,kui ma kaotan oma süütuse siis olgu selleks õige poiss!'' ütlen ma Rainerile silma vaadates.
Damen vaatas mind kurvalt ja ma panin seda tähele.
,,ja selleks olen mina?'' küsib Rainer.
Ma ei vastanud talle aga ta oli peaaegu valmis mind juba süütusest vabastama. Ta oli mulle sellega nii lähedal kui Damen urisema hakkas vihaselt ,,selleks olen mina, kes ta süütuse võtab!''
Ta hüppas õhku ja ta lõi õhus helendama.
,,mis toimub?'' vaatas Rainer ehmunult.
Kui Damen maandus, ta polnud enam inimene ta oli nagu hunt kollaste silmadega.
,,misasja?''
Raineri sõbrad jooksevad kiiresti uksest välja. ,,Mark, Joosep! Ärge jätke mind selle elajaga kahekesi!''´
,,rhhh!'' tuli Damen urisedes Rainerile aina lähemale.
,,kao minema!''
,,mitte enne kui saan tüdruku tagasi!''
,,ma tahan ka tüdrukut kas jagame ta pooleks?''
,,rhh, mul on su naljadest kõrini!''
,,olgu ma annan alla!''
,,Cathy siia!''
,,ega ta sulle mingi koer pole!''
,,rhh ta on minu tüdruk ja ma armastan teda!''
,,Catherine, kas sa armastad seda metsalist?''
,,Ma armastan Damenit väga!'' ma lähen Dameni kõrvale ja imestan kui pirakas ta libahundina on.''
,,Catherine ma armastan sind ka!''
,,ta ei armasta sind, sest sa püüdsid teda vägistada.''
,,aahh, mida iganes.'' lööb käega ja jookseb minema.
Paneb ukse kinni ja ütleb ,,vähemalt see on läbi.''
,,aitäh sulle!''
,,ära mind täna, täna minu sisemist looma.''
,,aitäh sulle hr libahunt.''
Damen kurja kähiseva libahundi häälega. ,,Aitäh!''
,,Damen, kas sa oskad tagasi ka muutuda?''
,,muidugi.''
Varsti ongi libahunt armas pruunide silmadega poiss. ,,Damen mhh!''
Suudlen teda ,,ma tahan sind, Damen!''

Fallen in love 3.osa

Läksin juba joostes trepist alla ja olin ust lahti tegemas kui järsku keegi võttis minult seljatagant kinni.
,,aaah!' ehmusin.
,,tss!'' sosistab Damen.
,,Damen, kuidas sa sisse said?''
,,mingi vanamutt lasi mind sisse.''
,,kas lähme?'' küsin ja võtan temalt käest kinni.
,,ma ei tea.'' vastab ta ükskõikselt.
,,ütle jah.'' anun ma teda.
,,jah!''
Damen jookseb uksest välja ja minu eest ära.
,,Damen, oota!'' karjun ma talle järgi.
,,noh?''
Ma suudlen teda pikalt ja ta võtab minult ümbert kinni ,,Cathy mu kallis! mhh! Kuhu me läheme?''
,,lähme parki jalutama.''
,,olgu lähme.''
Jalutame pargis kui vastu tuli meile Kerli. Damen jälgis teda pikisilmi, mina ainult kõõritasin talle otsa.
,,tsau Damen!'' ütles ta pehme häälega.
,,tsau!''
,,mis teete siin?'' küsis ta ükskõikselt.
,,tead, jalutame!'' vastan ma talle vastikult.
,,tead Catherine! Sellisel hääletoonil ei saavuta sa elus midagi.'' vastab ta ülbelt.
Oi kuidas ma teda vihkan, et ma tahaksin talle midagi halba teha kohe ja praegu. Paistab, et Damen ei saa aru, et ma Kerlit ei salli silmaotsastki aga ikka räägib temaga, ise oleme paar juba nädal aega.
,,mis see sinu asi on üldse, ah?!''
,,tüdrukud lõpetage!'' karjub Damen meie vahele.
,,Damen?!'' kutsub teda armsalt ning käega puudutab Dameni siledat ja šeksikat keha. ,,vahel ma mõtlen kas ikka valisid endale õige tüdruku?!''
,,rhh!'' urisen ma aga Damen ei tee teist nägugi. Lihtsalt seisab keset teed nagu zombi ja vahib mis Kerli ning mina järgmiseks teeme.
,,lähme!'' Damen Toibub äkki oma zombi režiimist ning võtab mu käe ja jalutame Kerli juurest kaugemale.
,,kus sul nüüd kiire hakkas?'' küsin ma.
,,ta tuleb meile veel järgi.''
,,mis sa temast kardad?''
,,ta lihtsalt ei meeldi mulle.''
,,enne sobis küll ta kõrval istuda.'' ütlen ma talle armukadedalt.
,,Cathy, lõpeta!'' sisistab ta läbi hammaste.
,,mis sul on?'' jääme seisma ja vaatan talle otsa.
,,midagi, lihtsalt...''
,,sa võid mulle ju õelda?!''
,,ma ei saa!'' ning keerab oma näo ära.
,,miks?''
Damen vaatab mulle armsalt otsa ning suudleb mind laubale.
,,Damen?! Ma ei saa mõnikord üldse aru, mis sinuga toimub.''
,,parem olekski nii.''
,,mh!'' jään seisma ja vaatan teda.
,,muidu võid ohtu sattuda.''
,,mina...ja ohtu...eh!'' naeratan endamisi.
Keerab näo kurjalt minu poole ,,see pole nalja asi, Cathy!''
Jään vait ning edasi kõnnime tund aega täiesti vaikides.
,,Damen?''
,,jah!''
,,miks sa minuga üldse käid, Damen?''
,,sest sa oled nii ilus,su silmad, su huuled mida suudelda ja su nii ilus keha.''
Ta suudleb mind nii pikalt, et mul jalad tõmbuvad nõrgaks. siis ma kaotan tasakaalu aga ta püüab mind kinni ja koos temaga langeme pehmele ning rohelisele äsja niidetud murule. Tema minu peale. Ma sulen silmad ja naudin seda hetke täiest südamest.
Natuke aega läheb mööda kui tunnen midagi märga mu näole tilkumas ja Damenit karjumas mu nime.
,,Cathy, Ärka! Kuuled mind?''
Avan silmad ja tõusen istukile.
,,Damen, mis viga?''
,,vihma sajab ju, kas sa ei näe?''
Pagan küll, vihm oli rikkunud meie romantilise olemise ,,millal me kokku saame?'' küsin ma tema käest.
,,ma ei tea helista mulle siis onju!'' annab mulle musi ja jookseb kiiresti kodu poole.
,,ma arvan, et ta ära ei eksi?' küsin ma endalt Damenile järele vaadates.