Tüdruk : Kuule , kas sa tahaksid minuga käima hakata ? :D
Poiss : Sorry , me saame ainult sõbrad olla, ja me ei sa välja ka minna .
Tüdruk : OK . :/
Päevad möödusid , nad ei rääkinud üksteisega kuid ühel päeval helistas poiss tüdrukule !:)
Poiss : Palun vabandust , ma armastan sind , kuid sa ei meeldi mu sõpradele ja nad ei taha , et ma sinuga edasi suhtleks . :(
Tüdruk : niiet su sõbrad on tähtsamad , kui mina ?
Poiss : mõnemõttes küll , kuid ära muretse ma üritan nendega rääkida .
Mõnipäev hiljem , said nad kokku
Poiss : Anna andeks , aga nad ütlesid , et kui ma sind ära ei unusta siis nad ei ole mu sõbrad .!
Tüdruk puhkes nutma , poiss kallistas teda kõvasti , ja siis suudles pikalt . Peale suudlust kõndis poiss minema ,Ilma et vaataks tagasi..
Paar päeva kirjutas lehest ja räägiti telekas kui ka raadios , et noor tütarlaps tegi enesetapu , ei räägitud tüdruku nimest , Kuid mainiti ta vanemate nimesid ja kirjeldati tüdrukut ! Kui poiss seda kuulis , tundis kuidas ta süda miljoniks killuks purunes ometigi öeldakse ,et poisid ei nuta . kuid sel hetkel see poiss nuttis !
Samal õhtul tulid poisi juurde tüdruku vanemad , kes andsid poisile kirja , mis tüdruk oli kirjutanud enne enesetappu ,
Seal oli ,
KALLIS , anna andeks ,et ma nii tegin kuid silma sinuta , pole mu elul lihtsalt mõtet , Mul on heameel sellest , et mu vanemad teavad sind
Ja nad teadsid ka seda kui palju ma sind armastasin .Kuid tea , et kunagi me kohtume palju ilusamas ja paremas paigas .
Tsau , tea et armastan sind igavesti !
Umbes Nädalaaega hiljem räägiti kuidas noor poiss kuristikust alla hüppas , kui ta vanemad oma poega matsid , nägid nad kuidas poisi käele oli kirjutatud kiri seal seisis nii :
Ma läksin palju paremasse paika , just sinna kuhu läks tüdruk . Keda ma armastan !
Lõpetuseks , teadke , et kui te tõsiselt armastate kedagi . Kuid ta ei meeldi su sõpradele, siis pole ka nad õiged sõbrad .
Sunday, June 24, 2012
Tuesday, June 5, 2012
Twilight : Love at the Sunset 1.osa
Tõstsin pilgu tortillade kohalt Edwardile.Ta istus minu vastas,minu köögis,minu söögilaua taga. Ja ta oli see sama täiuslikkus ise. Tõstsin tortillat,et hammustada sellest pool.
"Ära õgi,meil on aega küll." ütles ta meemagusa häälega,milles oli noomimise kõla sees.
Ta jälgis väga hoolikalt kuidas ma igat suupala mälusin.Raputasin pead.Ma ei tahtnud viivitada sekunditki rääkimata,et meil kestaks kokku veel natuke üle poole tunni.Neelasin suutäie peaaegu ilma mälumata alla.Aga alla see enam ei läinud.
Edward vaatas mind mureliku näoga ja ütles: "Bella,palun.Meil ei ole kiire." Ta venitas sõnu "ei ole" .
Minu suust oleks see totralt kõlanud,aga tema suhu oleks justkui need sõnad mõeldud.
"Joo vähemalt piima peale.Pole vaja,et sa veel lämbuksid." palus ta.
Vaatasin aknast välja samas kui piimaklaasi haarasin.Ei paistnud,et Charlie tuleks veel koju.Võib-olla ta on Billy juures või tööl...Vaatasin kella,see näitas viit minutit ennem seitset.
Kulistasin nüüd piima ilma hingamata alla
.Vaatasin tema toffeepruunidesse silmadesse. Aga samas tema täiuslikule suule oli kerkinud muie.
"Mis nüüd?" Küsisin kärkelt.
Ta tõsines natuke mu häänetooni peale aga siis ta hakkas itsitama. Tore,mõtlesin.
Fantastiline,minu peale ikka annab koguaeg naerda.Ootasin kuni ta tõsisemaks muutub,ise samal ajal sekundeid lugedes ja vaatasin,või vähemalt üritasin vaadata teda "surmava" pilguga.
Lõpuks ometi,kolmkümmend üks sekundit hiljem ta lõpetas itsitamise.
"Sul on piimavuntsid." ütles ta mulle kelmikalt.
Imestasin,et ta sellisele asjale nii kaua jaksas naerda.Arvatavasti minu näoilmele, puhkes ta uuesti naerma.
Pühkisin suu oma tumesinise pluusi varrukaga puhtaks ja hakkasin sööma oma viimast tortillat.
Hammustasin järjekortselt liiga suure tüki. Ta oli maha rahunenud ja ühtäkki ta tõusis püsti.
Ehmatasin ja pomistasin suu täis: "Kuhu sa lähed?"
Ma ei olnud kindel kas ta sai aru mida ma üritasin küsida,aga siis ta juba vastas ,ingli naeratus näol:
"Ma kallan sulle piima juurde."
Samas sulava liikega astus ta külmkapi ette.Ta õngitses piima välja ja sammus sulavalt minu juurde.
Ta kallas mulle täpselt nii palju kui ma olin soovinud,ilma sõnagi ütlemata.
Pomisesin aitäh ja siis ta surus oma huuled mu juustele ja sosistas kõrva: "Ole lahke."
Mul käis külmavärin läbi keha. Tundus,et ta oleks seda märganud.
Inimese kiirusega istus ta oma kohale tagasi. Me olime Edwardiga kihla vedanud,et kas ta suudab kümme päeva käituda nagu inimene. Cullenid olid kihlveos kaasas. Mina,Carlisle,Emmett,Alice ja Jasper olime kindlad,et ta ei suuda vastu pidada. Ent Esme,Rosalie ja loomulikult Edward ise olid eri meelt.
Ta oli juba kuus päeva vastu pidanud ja ma juba kahtlesin,et ta peab neli päeva veel vastu.
Aga samas Alice oli minu poolel,see oli ilmselge märk,et ma olen võidul.
Nimelt kihlveo kaotus/võit oli ,et Edward muudab mind vampiiriks vähemalt selle aasta sees.
Kihlveos ei sisaldunud supervõimed minu päästmiseks ega ka mõtete lugemine.
Ta istus pea käe peale toetatud ja jälgis mõtlikult mind.
Ta nägi välja täpselt nagu ingel,keda sa oled maalidel või kommipaberitel näinud.Või unes.
Aga kohe kindlasti mitte oma köögis,söögilaua taga istumas.
Inglinäoga vampiir,mõtlesin.
Ja sellel hetkel hakkasin nii naerma,et toit lendas suust välja.
Aga Edwardit polnud enam seal,kus ta oleks pidanud olema.
"Ära õgi,meil on aega küll." ütles ta meemagusa häälega,milles oli noomimise kõla sees.
Ta jälgis väga hoolikalt kuidas ma igat suupala mälusin.Raputasin pead.Ma ei tahtnud viivitada sekunditki rääkimata,et meil kestaks kokku veel natuke üle poole tunni.Neelasin suutäie peaaegu ilma mälumata alla.Aga alla see enam ei läinud.
Edward vaatas mind mureliku näoga ja ütles: "Bella,palun.Meil ei ole kiire." Ta venitas sõnu "ei ole" .
Minu suust oleks see totralt kõlanud,aga tema suhu oleks justkui need sõnad mõeldud.
"Joo vähemalt piima peale.Pole vaja,et sa veel lämbuksid." palus ta.
Vaatasin aknast välja samas kui piimaklaasi haarasin.Ei paistnud,et Charlie tuleks veel koju.Võib-olla ta on Billy juures või tööl...Vaatasin kella,see näitas viit minutit ennem seitset.
Kulistasin nüüd piima ilma hingamata alla
.Vaatasin tema toffeepruunidesse silmadesse. Aga samas tema täiuslikule suule oli kerkinud muie.
"Mis nüüd?" Küsisin kärkelt.
Ta tõsines natuke mu häänetooni peale aga siis ta hakkas itsitama. Tore,mõtlesin.
Fantastiline,minu peale ikka annab koguaeg naerda.Ootasin kuni ta tõsisemaks muutub,ise samal ajal sekundeid lugedes ja vaatasin,või vähemalt üritasin vaadata teda "surmava" pilguga.
Lõpuks ometi,kolmkümmend üks sekundit hiljem ta lõpetas itsitamise.
"Sul on piimavuntsid." ütles ta mulle kelmikalt.
Imestasin,et ta sellisele asjale nii kaua jaksas naerda.Arvatavasti minu näoilmele, puhkes ta uuesti naerma.
Pühkisin suu oma tumesinise pluusi varrukaga puhtaks ja hakkasin sööma oma viimast tortillat.
Hammustasin järjekortselt liiga suure tüki. Ta oli maha rahunenud ja ühtäkki ta tõusis püsti.
Ehmatasin ja pomistasin suu täis: "Kuhu sa lähed?"
Ma ei olnud kindel kas ta sai aru mida ma üritasin küsida,aga siis ta juba vastas ,ingli naeratus näol:
"Ma kallan sulle piima juurde."
Samas sulava liikega astus ta külmkapi ette.Ta õngitses piima välja ja sammus sulavalt minu juurde.
Ta kallas mulle täpselt nii palju kui ma olin soovinud,ilma sõnagi ütlemata.
Pomisesin aitäh ja siis ta surus oma huuled mu juustele ja sosistas kõrva: "Ole lahke."
Mul käis külmavärin läbi keha. Tundus,et ta oleks seda märganud.
Inimese kiirusega istus ta oma kohale tagasi. Me olime Edwardiga kihla vedanud,et kas ta suudab kümme päeva käituda nagu inimene. Cullenid olid kihlveos kaasas. Mina,Carlisle,Emmett,Alice ja Jasper olime kindlad,et ta ei suuda vastu pidada. Ent Esme,Rosalie ja loomulikult Edward ise olid eri meelt.
Ta oli juba kuus päeva vastu pidanud ja ma juba kahtlesin,et ta peab neli päeva veel vastu.
Aga samas Alice oli minu poolel,see oli ilmselge märk,et ma olen võidul.
Nimelt kihlveo kaotus/võit oli ,et Edward muudab mind vampiiriks vähemalt selle aasta sees.
Kihlveos ei sisaldunud supervõimed minu päästmiseks ega ka mõtete lugemine.
Ta istus pea käe peale toetatud ja jälgis mõtlikult mind.
Ta nägi välja täpselt nagu ingel,keda sa oled maalidel või kommipaberitel näinud.Või unes.
Aga kohe kindlasti mitte oma köögis,söögilaua taga istumas.
Inglinäoga vampiir,mõtlesin.
Ja sellel hetkel hakkasin nii naerma,et toit lendas suust välja.
Aga Edwardit polnud enam seal,kus ta oleks pidanud olema.
Fallen in love 1.osa
Uus kool,uued õpilased ja uued klassikaaslased ning uus armastus.
Armastus esimesest silmapilgust. Esimene koolipäev eriti Catherini jaoks.
Catherine on heledate juustega blond tüdruk,tal on hele-sinised silmad nagu ookean ja ta on abivalmis,sõbralik ja heasüdamlik.
Elina on Catherini võõrasema,sest tema päris ema on surnud ja isa on kuskil välismaal tööl. Kuid Catherine kutsub Elinat ka oma emaks.
Elina:,,Catherine! Tule sööma!''
Catherine:,,Jaa ema kohe tulen!''
Elina:,,Söö ruttu ära muidu sa ei jõua kooli.''
Catherine:,,Ema! Mul on aega küll.''
Elina:,,Mis sa ise arvad.''
Catherine:,,Ema olgu ma lähen nüüd,tsau!''
Elina:,,Ilusat esimest koolipäeva sulle,kallis!''
Catherine jooksis uksest välja ja otse trollipeatuse suunas.
Catherine:,,Ma ei tea millega ma lähen nüüd.''
Trollid 3 ja 4 tulevad üksteise järgi.
Catherine:,,Ma arvan,et hakkan kooli sõitma 3'ega ,sest see on minu jaoks lühem tee.''
Catherine astub 3'e peale ja mõne minuti pärast jõuab Catherine kooli.
Koolis on nii tühi nagu ei õpikski siin kedagi.
Catherine vaatab kella ja kell on 7:50 alles.
Catherine:,,no muidugi kell on alles nii vähe.''
Järsku tuleb kooliuksest sisse üks poiss ja istub minu kõrvale.
Catherine:,,Tsau,kas sa oled siin uus õpilane?''
Poiss tõstab tüdrukule pilgu.
Poiss:,,Jaa ,aga sa?''
Catherine:,,Ma olen ka uus õpilane. Mu nimi on Catherine.''
Poiss:,,Mu nimi on Damen. Sul on nii kena nimi,Catherine.''
Catherine:,,Aitäh!''
Damen tõuseb ja hakkab koridori poole minema.
Catherine:,,Kuhu sa nüüd lähed?''
Damen:,,Ma lähen tundi nüüd.''
Catherine:,,Olgu tulen kohe su järgi.''
Damen on armas pruunide silmadega poiss ja tal on lühikesed pruunid juuksed. Paistab,et ta on väga sõbralik, igatahes praegu ning ma olen temasse armunud.
Pärast hakkab uksest sisse tulema terve trobikond igast poisse ja tüdrukuid. Mul jääb tunne nagu nad kõik vahiksid mind.
Tund heliseb ja ma lähen umbkaudselt mingist klassist sisse nagu tunneksin,et seal istub Damen.
Damen:,,Catherine! Pst tule siia!''
Catherine:,,Damen,kas keegi midagi ütlema ei hakka?''
Damen:,,Ei hakka,ära muretse sellepärast. Ma lihtsalt tahan,et keegi oleks mu kõrval.''
Ma istusin ta kõrvale ja punastasin mingi terve tunni.
Tund lõppes ja ma panin omad asjad kokku,Damen ootas mind.
Läksime koos Dameniga klassist välja ja ta võttis minult ümbert kinni.
Damen:,,Kus sa elad?''
Catherine:,,Mustamäel,aga sa?''
Damen:,,Öismäel.''
Peatuses ootasime mõlemad trolli.
Ta troll just tuli ka ja ma astusin ta juurde vaikselt.
Damen:,,Tsau siis!''
Catherine:,,Tsau!''
Siis ma kallistasin teda hellalt ja ma tundsin ta kõrval ennast nii turvaliselt. Tema silmad särasid.
Järgmine päev koolis.
Catherine:,,Tahaks temaga jalutama minna täna,ei tea kas ta on nõus.''
Klassi jõudes näen,et Dameni kõrval istub juba teine tüdruk. Mul tuli pisar silma ja ma keerasin otsemaid ukse peal ringi ja läksin klassist minema. Jooksin mööda koridori ja trepist alla, endal pisarad mööda põski alla voolamas.
Catherine:,,Ma ei saa aru,mis ma valesti tegin.''
Ta pettis mind teise tüdrukuga. Ma olen juba lõputult temasse armunud ja ta teeb mulle nii haiget.
Kolmandal korrusel Damen hüüdis mu nime aga ma ei teinud temast väljagi ja kõndisin mööda pikka koridori edasi.
Damen:,,Catherine! Oota!''
Ma jäin seisma ja keerasin ümber.
Catherine:,,Mis sa veel minust tahad? Mine oma Kerli juurde!''
Damen:,,Rahu kallis!''
Damen võtab minult ümbert kinni.
Catherine:,,Ära nimeta mind nii ja ära puudu mind!''
Damen:,,Catherine,palun ma ei tee enam nii!''
Catherine:,,Damen,miks sa mulle nii tegid? Mis ma valesti tegin eile?''
Damen:,,lihtsalt ma...''
Catherine:,,Lihtsalt,sest sa armastad teda rohkem kui mind,eks ole!''
Damen:,,Ei see pole nii,palun Catherine!''
Catherine:,,Ma ei taha sinust enam midagi kuulda, jäta mind rahule!''
Damen:,,Kas sa homme kooli tuled?''
Catherine:,,Kahtlen selles!''
Lõin ta nina ees ukse pauguga kinni.
Damen:,,Catherine anna mulle andeks!''
Armastus esimesest silmapilgust. Esimene koolipäev eriti Catherini jaoks.
Catherine on heledate juustega blond tüdruk,tal on hele-sinised silmad nagu ookean ja ta on abivalmis,sõbralik ja heasüdamlik.
Elina on Catherini võõrasema,sest tema päris ema on surnud ja isa on kuskil välismaal tööl. Kuid Catherine kutsub Elinat ka oma emaks.
Elina:,,Catherine! Tule sööma!''
Catherine:,,Jaa ema kohe tulen!''
Elina:,,Söö ruttu ära muidu sa ei jõua kooli.''
Catherine:,,Ema! Mul on aega küll.''
Elina:,,Mis sa ise arvad.''
Catherine:,,Ema olgu ma lähen nüüd,tsau!''
Elina:,,Ilusat esimest koolipäeva sulle,kallis!''
Catherine jooksis uksest välja ja otse trollipeatuse suunas.
Catherine:,,Ma ei tea millega ma lähen nüüd.''
Trollid 3 ja 4 tulevad üksteise järgi.
Catherine:,,Ma arvan,et hakkan kooli sõitma 3'ega ,sest see on minu jaoks lühem tee.''
Catherine astub 3'e peale ja mõne minuti pärast jõuab Catherine kooli.
Koolis on nii tühi nagu ei õpikski siin kedagi.
Catherine vaatab kella ja kell on 7:50 alles.
Catherine:,,no muidugi kell on alles nii vähe.''
Järsku tuleb kooliuksest sisse üks poiss ja istub minu kõrvale.
Catherine:,,Tsau,kas sa oled siin uus õpilane?''
Poiss tõstab tüdrukule pilgu.
Poiss:,,Jaa ,aga sa?''
Catherine:,,Ma olen ka uus õpilane. Mu nimi on Catherine.''
Poiss:,,Mu nimi on Damen. Sul on nii kena nimi,Catherine.''
Catherine:,,Aitäh!''
Damen tõuseb ja hakkab koridori poole minema.
Catherine:,,Kuhu sa nüüd lähed?''
Damen:,,Ma lähen tundi nüüd.''
Catherine:,,Olgu tulen kohe su järgi.''
Damen on armas pruunide silmadega poiss ja tal on lühikesed pruunid juuksed. Paistab,et ta on väga sõbralik, igatahes praegu ning ma olen temasse armunud.
Pärast hakkab uksest sisse tulema terve trobikond igast poisse ja tüdrukuid. Mul jääb tunne nagu nad kõik vahiksid mind.
Tund heliseb ja ma lähen umbkaudselt mingist klassist sisse nagu tunneksin,et seal istub Damen.
Damen:,,Catherine! Pst tule siia!''
Catherine:,,Damen,kas keegi midagi ütlema ei hakka?''
Damen:,,Ei hakka,ära muretse sellepärast. Ma lihtsalt tahan,et keegi oleks mu kõrval.''
Ma istusin ta kõrvale ja punastasin mingi terve tunni.
Tund lõppes ja ma panin omad asjad kokku,Damen ootas mind.
Läksime koos Dameniga klassist välja ja ta võttis minult ümbert kinni.
Damen:,,Kus sa elad?''
Catherine:,,Mustamäel,aga sa?''
Damen:,,Öismäel.''
Peatuses ootasime mõlemad trolli.
Ta troll just tuli ka ja ma astusin ta juurde vaikselt.
Damen:,,Tsau siis!''
Catherine:,,Tsau!''
Siis ma kallistasin teda hellalt ja ma tundsin ta kõrval ennast nii turvaliselt. Tema silmad särasid.
Järgmine päev koolis.
Catherine:,,Tahaks temaga jalutama minna täna,ei tea kas ta on nõus.''
Klassi jõudes näen,et Dameni kõrval istub juba teine tüdruk. Mul tuli pisar silma ja ma keerasin otsemaid ukse peal ringi ja läksin klassist minema. Jooksin mööda koridori ja trepist alla, endal pisarad mööda põski alla voolamas.
Catherine:,,Ma ei saa aru,mis ma valesti tegin.''
Ta pettis mind teise tüdrukuga. Ma olen juba lõputult temasse armunud ja ta teeb mulle nii haiget.
Kolmandal korrusel Damen hüüdis mu nime aga ma ei teinud temast väljagi ja kõndisin mööda pikka koridori edasi.
Damen:,,Catherine! Oota!''
Ma jäin seisma ja keerasin ümber.
Catherine:,,Mis sa veel minust tahad? Mine oma Kerli juurde!''
Damen:,,Rahu kallis!''
Damen võtab minult ümbert kinni.
Catherine:,,Ära nimeta mind nii ja ära puudu mind!''
Damen:,,Catherine,palun ma ei tee enam nii!''
Catherine:,,Damen,miks sa mulle nii tegid? Mis ma valesti tegin eile?''
Damen:,,lihtsalt ma...''
Catherine:,,Lihtsalt,sest sa armastad teda rohkem kui mind,eks ole!''
Damen:,,Ei see pole nii,palun Catherine!''
Catherine:,,Ma ei taha sinust enam midagi kuulda, jäta mind rahule!''
Damen:,,Kas sa homme kooli tuled?''
Catherine:,,Kahtlen selles!''
Lõin ta nina ees ukse pauguga kinni.
Damen:,,Catherine anna mulle andeks!''
Subscribe to:
Posts (Atom)